Artiklid

Kadri Ibrus

Soome suunab töötutele kriisis uut Euroopa Liidu raha, Eesti aga ei suuda seda teha.

Samal ajal kui Soome valitsus on leidnud mooduse suunata täiendavad 61 miljonit eurot (950 miljonit krooni) Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) raha otseselt praegu töötuks jäänud inimeste abistamisele, ei saa meie sotsiaalministri Hanno Pevkuri hinnangul Eesti täiendavat euroraha kasutusele võtta ja ta ei pea seda praegu ka vajalikuks.

Päevaleht palus sotsiaalminister Hanno Pevkurilt kommentaari, miks Eestis ei ole võetud kasutusele täiendavat euroraha praeguse kriisi leevendamiseks. Pevkur vastas, et kõik loetletud muudatused, mida Soomes tehakse, toimuvad ka Eestis. „Operatiivsemad muudatused viiakse ellu jooksvalt ning alates 2010. aastast hakkab töötukassa rakendama uut ESF-i programmi. Uue programmi tegevuste väljatöötamine on praegu aktiivselt töös,” selgitas Pevkur.

Ministri palvel täpsustas sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats, et ESF-i lisaraha otse töötutele suunamisele seab piirid Eesti riigi omafinantseering, mis on euroraha puhul kohustuslik. „Ei ole võimalik ilma täiendavate riigieelarveliste vahenditeta hüppeliselt suurendada ESF-i toetuste hulka,” selgitas Käärats. „Samas ei ole praegu probleem ka selles, et ESF-i toetust ei oleks piisavalt,” leidis ta.

Peamiselt koolitused

„Töötukassa osutab endiselt teenuseid, suurimas mahus just koolitusi, samuti antakse ettevõtlusega alustamise toetust. Teenuste osutamise tõhustamisele pannakse suurt rõhku, kuid samas tuleb silmas pidada, et teenuste osutamisele lähenetakse individuaalselt, töötu oskustest ja vajadustest lähtudes, ning kõiki inimesi ei ole tarvidust suunata koolitusele,” selgitas asekantsler Eesti riigi poliitikat.

Soome tööminister Tarja Cronberg teatas paar nädalat tagasi, et Soome suunab ESF-ist täiendavad 61 miljonit eurot töötuse vastu võitlemiseks. Tegu on ESF-i aastateks 2007–2013 mõeldud programmi rahastusega, millest Soome riigi raha on 60 protsenti.

Soome tööministeeriumi valdkonna arengujuht Kaisa-Leena Lintilä selgitas Päevalehele, et aasta kaupa on neil ESF-i programmi rahastus umbes sada miljonit eurot ja koos riikliku rahastusega kokku umbes 220 miljonit eurot. „Lisaks sellele on tänavu suunatud 20 protsenti ehk 27 miljonit eurot 2013. aasta rahastusest ennetavalt aastale 2009. See lisarahastus ja teisi väiksemaid osamakse võetakse nüüd kohe kasutusele. Raha tuleb Soome riigi eelarvest ja Euroopa Liit maksab tagantjärele ESF-i osa,” selgitas Lintilä.

„Euroopa Liit on andnud suunised, et Sotsiaalfondi raha tuleks kasutada otseselt kriisi sattunud inimeste aitamiseks. Raha, mis varem oli mõeldud näiteks pikemaajaliste poliitikate väljaarendamiseks, tuleb nüüd suunata akuutse probleemi lahendamiseks,” rääkis Soome tööministeeriumis rahastamis­kü­simustega tegelev Jussi Yli-Lahti. Tema sõ­nul kasutatakse raha kolmel viisil: töötute ja töötusriskis olevate inimeste, näiteks sundpuhkusel viibijate koolituseks, tööandjatele palgatoe maksmiseks, kui nad töötud tööle võtavad, ja töötutele oma ettevõtte loomise stardirahaks.

Euroraha on kasutatud alla poole

•• Eestil on ESF-i toetatava programmi „Kvalifitseeritud töö­jõu pakkumise suurendamine 2007–2009” jaoks kokku kasutada 371,2 miljonit krooni: ESF-ilt 307,1 ja riigilt 64,1 mil­jonit.

•• Töötukassa teostatava programmi raames on aprilli lõpu seisuga ära kasutatud ehk väljamakseid tehtud 150 miljoni krooni ulatuses (sh ESF-i 100 mln). Programmi viimasel aastal on siiani suudetud ära kasutada vaid 40% plaanitud programmi eelarvest.

•• Sotsiaalministeerium soovib rõhutada, et programmis on koolituste korraldamiseks broneeritud summa oluliselt suurem ehk koolitushanked on tehtud ja küsimus on koolitajate jõudluses, kui kiiresti suudetakse koolitusi pakkuda.

•• 2008. aastal kulus koolitusele kokku 51,2 miljonit krooni, sh ESF-ist 23,9 miljonit krooni ja eelarvest 27,3 miljonit krooni.

•• Sel aastal on koolitustele plaanitud 82,7 miljonit krooni:

ESF-ist 65,8 ja riigieelarvest 16,9 miljonit.