Artiklid

Hetlin Villak

Tööandjate keskliit: tegemist on eelkõige sotsiaalse abiga, mis on kindlasti vajalik.

Praegu saab ettevõtja töötukassalt taotleda 50-protsendilist palgatoetust uuele töötajale, kes on olnud registreeritud töötu 12 kuud. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri uue plaani kohaselt väheneb toetuse nõuetes tööhõivest väljasoleku aeg üheksa kuuni, seejuures peab inime­ne olema töötuna registreeritud vähemalt kolm kuud. „Vana kava oli tööandjale liiga koormav, mistõttu otsustasimegi töölt eemaloleku aega lühendada,” selgitas Pevkur töökohtade loomise ja tööpuuduse vähendamise kava tööandjate keskliidu volikogu koosolekul. „Ettevõtjate palgatoetus on olulisem muudatus, mille kavas sisse viime,” sõnas Pevkur.

Sotsiaalministri sõnul peaks tähtaegade tõstmine panema tööandjaid uusi töökohti looma. Samuti pole töötud selle kava puhul liiga pikalt hõivest väljas olnud ja inimesel ei jääks märkimisväärset auku sissetulekutesse.

Toetussüsteem jääks palkade suhtes siiski samaks, sest maksimaalne summa, mida töötukassa tööandjale hüvitab, jääb miinimumpalga piiresse (4350 krooni – toim). Hüvitamisele kuuluks pool töötaja palgast.

Palgatoetusteks 94 miljonit

Maksimaalselt saaks tööandja siis töötajale maksta 8700 krooni, kuid praegune keskmine summa, mida töötajale makstakse, on 4260 krooni.

„Kui tööandja võtab lihtsamaid töölisi endale 6000-kroonise kuupalgaga, siis võiks reaalselt rääkida 5000 täiendavast töökohast,” lubas Pevkur ja lisas, et palgatoetuseks on kavas planeeritud 94 miljonit krooni.

Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe sõnul on Pevkuri plaani näol tegemist eelkõige sotsiaalse abiga, mis on kindlasti vajalik.

„On olemas näide Soome lama näol, kus tekkis samuti suur tööpuudus, kuid paljusid ei suudetud tagasi hõivesse suunata, ning seetõttu arvangi, et Pevkuri plaan teenib eesmärki,” lausus Veskimägi. Tema sõnul on aga selge see, et päevapealt kava rakendada ei saa ja ettevõtjatele kaasnevad sellega tõukefondide rahade ümbersuunamised. „Meie ettepanek oleks struktuurifondide raha eelkõige suunata eksportivale ettevõtlusele, kust saab tekitada ka uusi töökohti,” arutles Veskimägi.

Pevkur lootis, et tema töökohtade loomise kava saab täna valitsuses heakskiidu.

Plaan tööpuuduse leevendamiseks
Koolituskaart ja õpipoisikoolitus töötutele

•• Peale ettevõtjatele suunatud meetmete keskendub sotsiaalministri tegevuskava neile töötavatele inimestele, kes on koonda­misohus või saadetud sundpuhkusele, samuti õppetegevusele.

•• Igasse töötukassa kontorisse plaanitakse rajada karjääriinfotuba, kus suunatakse inimesi neile sobivatele koolitustele ja ümberõppele.

•• Hanno Pevkuri plaani kohaselt seatakse sisse ka koolituskaart, mis muudab töötu kooli­tuse paindlikumaks just õige koolitaja leidmise kohalt. „Inimesele, kes soovib ümber õp­pi­da lapsehoidjaks, antakse 15 000 krooni, et ta saaks endale valida sobiva koolitusfirma,” tõi Pevkur näite koolituskaardi kasutusest, kuid lisas, et arveldamine toimub ikkagi otse koolitaja ja töötukassa vahel.

•• Täiesti uue asjana kavatsetaks plaani kohaselt sisse viia õpipoisikoolitus, mis on mõeldud eelkõige nendele inimestele, kellel on ka kutse- või põhiharidus lõpetamata.

•• „Tööpraktika eest makstava päevaraha, kus täna on väga madal tasu (30 krooni päevas – toim), tahaks tõsta 60 krooni peale,” kirjeldas Pevkur plaani järgmist osa.