Erik Müürsepp
Kalanduse valdkonna sesoonsus sunnib ettevõtet rakendama äärmuslikke tingimusi.
Hiljuti Tallinna halduskohtus langetatud otsus sedastas, et AS-il Paljassaare Kalatööstus ei ole õigust maksta oma töötajatele seaduses ettenähtust väiksemat tunnitasu. Valitsuse määrusega on kehtestatud tunnipalga alammääraks 27 krooni ning sellest madalama palgamäära kehtestamine on seadusvastane.
Tööinspektsiooni kontrollitud töölepingutes tunnitasuna märgitud palgamäär oli alammäärast kohati üle kümne korra madalam, näiteks oli ühe töötaja töölepingus tunnipalgamääraks 9,25 krooni ning teises vaid 2,5 krooni.
AS-i Paljassaare Kalatööstus juhatuse liige Dmitrijus Nikitinas ei soovinud eile töölepingute kohta kommentaare anda.
Töötajad kaebavad sageli
Leedu Vichiunai kontserni kuuluv, peamiselt Esva ja Vici paneeritud kalatooteid valmistav ettevõte sai selle aasta suvel ka Eesti kalaliidu liikmeks. Kalaliidu tegevdirektori Valdur Noormägi sõnul liit oma liikmete palgapoliitikasse ei sekku. Erinevus teiste valdkondadega võib tulla sellest, et osa ettevõtte töötajaid on palgal nn töölepingu alusel ja teised tööettevõtulepinguga, rääkis ta.
Kalanduse eripära on Noormäe sõnutsi tugev sesoonsus, mis tingib ka olukorra, et ettevõtja ei saa garanteerida tööd aasta läbi. Kaheksa kuud võib teha pingeliselt tööd, aga neli kuud ei ole midagi teha. Ettevõtte juhi seisukohalt on see üks enesehävitamise vorm võtta töötaja sellises olukorras täiskohaga tööle, nentis ta.
Kalaliidu tegevdirektori kinnitusel puudutab püügi tsüklilisus kalurite kõrval ka töötlejaid. Kui on püügiperioodi keelud, siis sel ajal tehas ei tööta, kui kasutatakse ainult kodumaist kala ja välismaalt sisse osta pole võimalik, märkis ta.
Noormägi tõi näiteks kevadise räimehooaja, mis kestab märtsi lõpust mai lõpuni ning mille tarvis on mõistlik sõlmida vaid ajutisi töölepinguid. See puudutab kõiki ranna- ja kalandusettevõtteid, lausus ta. Uus töölepinguseadus on tema sõnul olukorda mõnevõrra siiski leevendanud.
Paljassaare Kalatööstuse töötajad on Päevalehele teadaolevalt esitanud töövaidluskomisjonidele palgatingimuste kohta korduvalt avaldusi, enamasti kollektiivselt.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajuristi Ilona Torni sõnul on kalatööstusettevõtte töötajate pöördumised olnud mõneti spontaansed ning enamikus on töötajad oma nõuetest kas loobunud või on need jäetud rahuldamata.
AS Paljassaare Kalatööstus on olnud sel aastal töövaidluses juba 16 korral, neist viie menetlus alles kestab. Valdavalt kevadtalvel esitatud nõuetes kurdetakse saamata jäänud palga ning palga või hüvitise ebaseadusliku kinnipidamise üle. Kaheksal korral on avaldaja oma nõudest loobunud ning menetlus seetõttu lõpetatud.
Mullu pöördusid Paljassaare Kalatööstuse töötajad töövaidluskomisjoni poole 12 korral. Toona jäi kümnel juhul töötaja nõue rahuldamata, ühel korral rahuldati osaliselt ja ühel korral täielikult.
Samalaadne mure teistelgi
Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal kinnitab, et sellesarnaste kaebustega pöördumisi on teisigi, kuid inspektsioon vastavat statistikat ei tee.
Taali sõnul reguleerib töötasu mittemaksmist töö mitteandmisel kehtiva töölepinguseaduse § 35, mille kohaselt peab tööandja maksma keskmist töötasu ka töö mitteandmisel (endine tööseisak).
Töötajale soodsama kokkuleppe sõlmimine toimub poolte kokkuleppel, lisas Taal. Asjaolu, et töötaja ja tööandja on kokku leppinud väiksemas tunnipalgas ning et töötajale tagatakse tegelikult miinimumpalga maksmine, ei anna tööinspektorile õigust pidada töölepingut seadusega kooskõlas olevaks.
Paljassaare Kalatööstuse kohtupretsedent kinnitas, et just põhipalgale alammäära kehtestamine tagab töötavale isikule, et tema töötasu ei saa langeda kehtivast alammäärast madalamale ka siis, kui tööandja lõpetab lisatasude, preemiate ja juurdemaksete maksmise.
