Raul Veede
Vana töölepinguseadus lubas muuta tööaega töösisekorraeeskirjade kaudu, mis nõudis aga enam kui viie töötaja korral kooskõlastust tööinspektsioonis. Uue seaduse koostajad leidsid seevastu, et tööinspektori kaasamine ettevõttesisese tööaja korraldamise pole põhjendatud ega vajalik.
Töö ettevõttesisese korraldamise, sealhulgas tööaja korralduse aluseks on eelkõige ettevõttesisene vajadus. Tööaja algus ja lõpp määratakse selle põhjal ning ei kuulu tööinspektori pädevusse.
Töötajatega tuleb ise kokku leppida
Seepärast on uue töölepinguseaduse järgi tööaja korralduse tekkimiseks vaja vaid ettevõttesisest kokkulepet. Kehtivat lepet peab järgima ka iga uus töötaja, kui temaga tööaja korralduse suhtes just teistmoodi kokku ei lepita.
Töölepinguseadus lubab tööandjal tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui ettevõttes on selle järele vajadus ning muudatus ei ole oluline (TLS § 47 lõige 4).
Olulisus tuleb välja selgitada igal üksikjuhtumil eraldi. Näiteks ei pruugi tööpäeva algusaja nihutamine 30 minuti võrra varasemaks olla kuigi silmapaistev muudatus, teinekord raskendab see aga töötajatel töölejõudmist, kuna varem ühistransporti lihtsalt ei tule.
Ühtedele kehtib, teistele mitte
Sisuliselt tähendab töölepinguseaduse § 47 lõige 3 seda, et nende töötajate jaoks, kelle puhul pole tegu olulise muudatusega, hakkab tööaja uus korraldus kehtima automaatselt.
Nende töötajate puhul, kelle jaoks muudatus on oluline, tuleb tööandjal aga pidada uue tööajakorralduse kehtestamiseks läbirääkimisi ning sõlmida kokkulepe.
Protesteeri kohe või vaiki igaveseks!
Lisaks saab lepingu tingimusi muuta konkludentselt: kui tööandja on töölepingu tingimusi ühepoolselt muutnud ja töötaja ei ole neist teada saamise järel muudatustele vastu vaielnud, loetakse leping muudetuks. Muudetud tingimusi tagantjärele vaidlustada ei saa.
Töölepinguseaduse § 47. Tööaja korraldus
(1) Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu.
(2) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.
(3) Kokkulepe, mille kohaselt alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.
(4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.
