Artiklid

Kadri Ibrus

Enamik töötuid pole uut tööd leidnud ja toetuse maksmise aeg hakkab lõppema.

Tänavu esimese kolme kuu jooksul töötuks jäänute saatus on nukker: enamik neist pole uut tööd leidnud ja rahanatuke hakkab kokku kuivama.

Eesti Päevaleht palus töötukassal välja võtta nende inimeste andmed, kes jäid töötuks suure töötuse laine harjal. Selgus, et ajavahemikul 1. jaanuar kuni 10. märts 2009 registreeris end töötukassas töötuks 25 790 inimest, kuid töötuskindlustushüvitist hakkas neist saama vaid 43 protsenti ehk täpsemalt 11 085 inimest.

Neist omakorda ligi pooltele määrati nende staaži järgi hüvitis kuueks kuuks ja teisele poolele üheksaks kuuks. Seega on neil toetusraha nüüdseks samuti otsas või otsakorral, vastavalt registreerimise ajale. Samas on mõlemast grupist uue töökoha leidnud kõigest alla 30 protsendi.

„Ilmselgelt peegeldub meie andmetes tööturu olukord – praegu on tööd ikka märgatavalt raskem leida kui kaks aastat tagasi,” kommenteeris töötukassa analüütik Kadri Lühiste. Tema sõnul on uue töökoha otsimine omajagu aega võtnud ka varem, kuid mitte siiski nii pikalt. Näiteks 2007. aastal ei leidnud kuue kuuga uut tööd 40 protsenti otsijaid.

Vaid tuhat krooni

Põhimõtteliselt on kuus kuud hüvitist omanul võimalik saada pärast hüvitise lõppemist töötukassast veel kolm kuud tavalist töötutoetust, mis on aga vaid ligi tuhat krooni kuus.

Sotsiaaltöötajad on hoiatanud neile praktikast tuttava olukorra eest – väga pikalt töötuks jäänud hakkavad heituma ja kaotavad üldse igasuguse tööharjumuse.

Päästearmee supiköögi juht Inge Ojala andis näiteks teada, et nüüd sügisel on neil taas tõusnud külastajate arv, kelle hulgas on ka üha rohkem uusi töötuid. „Kui suvel jäi külastajate arv poolesaja kanti, siis eile käis näiteks 136 inimest,” tähendas ta.

„Praegune olukord näitabki meile, et kui headel aegadel nendest töötuskindlustushüvitise maksmise perioodidest piisas, siis nüüd, kriisiolukorras, jääb sellest väheseks,” tõdes sotsiaalpoliitika uuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk. Võrk pakkus üheks võimalikuks lahenduseks Euroopa tõukefondide raha kasutamist nende töötute aitamiseks.

„Euroopa Sotsiaalfondi raha ei saa kasutada otseseks rahaliseks toetusteks, vaid raha kasutamise eesmärk on inimene võimalikult kiiresti tööle tagasi aidata,” vastas aga sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles. „Erinevaid tööturumeetmeid saab töötu kasutada kogu töötuks olemise perioodi aja, ka siis, kui töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse periood on läbi,” lisas ta.

„Kui uue töö leidmine võtab soovitust tunduvalt kauem aega, tasub kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga nõu pidada – valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta lisasotsiaaltoetusi,” soovitas Lilles.

Mis töötute juurdekasvu puutub, siis kasvutempo peaks tuleval aastal võrreldes tänavusega aeglustuma, ennustas ministeerium. Viimastel andmetel on Eestis 75 000 registreeritud töötut.

Toimetulekuabi

Päästev õlekõrs
Riigi ühisest kassast

•• Kui töötu jaoks kõik töötukassa toetused otsa saavad, jääb tal üle haarata vaid toimetulekutoetuse päästvast õlekõrrest. Seda makstakse riigi ühisest kas­sast, väljastajateks on kohalikud omavalitsused. Tänavu on selleks eraldatav summa juba kolm kor­da suurem kui mullu, kuid omavalitsused saadavad endiselt rahan­dusministeeriumile uusi lisasaadetiste palveid.

•• Toimetulekutoetuse saamiseks peab inimese sissetulekute ja väljaminekute vahe jääma alla tuhande krooni. Kuid toimetulekutoetuseks taas päris igaüks ei kvalifitseeru, selleks peab olema täidetud omajagu tingimusi. Näiteks kui inimesel ei ole üürikorter, vaid eluase on tema oma, siis väljaminekuks loetakse vaid kommunaalkulud, korteri pangalaenu ei arvestata.

Vaid toetusteks
Abi vajab Ida-Virumaa

•• Tallinnale anti toimetulekutoetusteks – ja seda raha saab tõesti kasutada üksnes selleks – ligi 21 miljonit krooni. Tallinna rahvaarv on 398 595 inimest. Regis­treeri­tud töötuid on üle 22 000.

•• Samal ajal Ida-Virumaa, kus on 169 688 inimest, sai selleks 55 miljonit krooni. Registreeritud töö­tuid on neil ligi 13 000 inimest. Siit on näha, et Ida-Virumaa ini­me­sed on praegu kõige raskemas olukorras ja vajavad kõige rohkem abi toimetulekuks.