Helve Toomla, jurist
Kas Eestis töötavatel meremeestel on õigus saada tööandjalt valveaja tasu? Meremehed on kohustatud töötsükli ajal viibima laeval ka oma puhkeajal ning olema kättesaadavad ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks.
Töölepinguseadus (TLS) ja mereteenistuse seadus (MTS) sätestavad valveaega veidi erinevalt. TLS-i järgi ei ole valveaeg ei töö- ega puhkeaeg, seda saab rakendada ainult ulatuses, mis jääb esimesest kahest üle. MTS-i kohaselt on valveaeg osa puhkeajast, mil töötsükli ajal viibitakse laeval, et olla kättesaadav ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks. TLS kohustab valveaja eest maksma vähemalt kümnendiku kokkulepitud töötasust, MTS jätab hüvitamise kokkuleppe küsimuseks.
Mõlemad seadused nõuavad valveaja rakendamiseks kokkulepet, MTS-i järgi peab valveaja kestus ja selle eest makstava lisatasu suurus ning rakendamise kord olema määratud meretöö- või kollektiivlepingus. Kui küsija on laevapere liige, kes töötab meretöölepingu alusel, ei kehti tema suhtes TLS-is sätestatud valveaja korraldus. Juhinduda tuleb MTS-i § 47-st ning uurida ka kollektiivlepingus kokkulepitut. On selles või siis omaenda meretöölepingus valveja kohta lepped olemas ja valveaega rakendatakse, tuleb selle eest ka kokkulepitud tasu maksta.
Sain teate töölepingu üles-ütlemisest koondamise tõttu 17. augustil, siis andsin selle kohta ka allkirja. Teade ise oli koostatud 10. augustil ja viimase tööpäevana oli kirja pandud 10. november. Kas minu viimane tööpäev peaks olema 10. või 17. kuupäev?
Koondamise korral peab tööandja andma töötajale ülesütlemisavalduse ehk koondamisteate olenevalt tööandja juures töötatud ajast. Kuna küsijale on koondamisest ette teatatud ligikaudu kolm kuud, siis eeldan, et tema töösuhe on kestunud üle kümne aasta. Sellise staaiga inimestele tuleb ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Tähtaega hakatakse lugema teate saamisele järgnevast päevast, st alates 18. augustist ja töösuhe peaks sel juhul lõppema 15. novembril. Küsijale antud teate järgi on viimaseks tööpäevaks 10. november, viis päeva varem. See ei tähenda, et töötajal oleks õigus või kohustus töötada 15. novembrini, lepingu lõppemise päeva määrab tööandja. Kuna etteteatamise aeg on seadusega määratust lühem, tuleb tööandjal viie vähem ette teatatud päeva eest maksta hüvitiseks tasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töötamise korral 11.15. novembrini.
Mul on osaliselt saamata juulikuu töötasu, mis tulnuks välja maksta 5. augustil. See on tööandjapoolne kohustuste rikkumine. Kas mul on õigus nõuda töölepingu lõpetamist § 91 alusel ilma etteteatamistähtajata? Millega on sel juhul tagatud, et tööandja maksab ettenähtud hüvitise mulle ka välja?
Palgapäev peaks igas töölepingus kirjas olema. Kui tööandja sel päeval töötasu ei maksa, võib töötaja võlaõigusseaduse § 113 alusel nõuda viivist. Töölepinguseadus viivise maksmise võimalust enam ette ei näe. Palgaseadus, mis sätestas viiviseks 0,5% maksmisele kuulunud summast, on 1. juulist kehtetu ja selle alusel midagi nõuda ei saa.
Kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Tööandjal tuleb sel juhul § 100 lg 4 järgi maksta hüvituseks töötaja kolme kuu keskmine palk. Küsijal on saamata osa töötasust, kui suur, pole teada. Teadmata ka seda, kui kaua palgaosa on kinni peetud, ei oska ma hinnata, kas tegemist on tööandja kohustuse olulise rikkumisega.
Tööandja võib töötaja esitatud ülesütlemisavalduse kohtus või töövaidluskomisjonis vaidlustada, kui leiab, et see oli antud seadusest tuleneva aluseta. Samas selgub, kes kellele ja kui suures ulatuses hüvitist peab maksma. Kindlasti peab töötaja üles-ütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale põhjendama. Üldjuhul võib töötaja töölepingu üles öelda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta selle aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Ette ei pea teatama juhul, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtajani (TLS § 98 lg 2).
