•• Septembris olid sunnitud üle 20 kauaaegse töötaja koondama eelkõige tootmisettevõtted — rõiva-, seadme-, masina- ja turbatootjad. Kas sellest võib välja lugeda, et varem või hiljem satub töötute nimekirja suurem osa tootmistöölistest olenemata valdkonnast?
Vastab
Raul Eamets
Tartu ülikooli majandusteaduskonna professor
„Ei saa väga üldistada ja öelda, et kõigil tootjatel läheb halvasti. Sellest on palju kirjutatud, et odavale tööjõule orienteeritud ja vähest lisandväärtust andvad harud, mis ei suuda endale mingit erilist nišši leida, kaovad Eestist lähiaastatel ära. Õmblusettevõtted on hea näide sellisest töökohtade kadumisest. Heal juhul jäävad siia ettevõtte juhtimine, turundus- ja kaubandustegevus, tootmine kui selline kolib riikidesse, kus tööjõud on kordi odavam, eelkõige Aasiasse. Seega ei tohiks õmblusettevõtetes toimuv koondamine küll kellelegi üllatav olla.
Samasugune saatus tabab lähiaastatel suure tõenäosusega naha- ja jalatsitööstust, ka odavale tööjõule orienteeritud plastitööstust, samuti elektroonikatööstust (sarnaselt Elcoteqi juhtumiga). Raskeid aegu elab Eestis praegu üle puidutööstus ja sellega seotud tootmine, sest ehitusturg on ka naaberriikides kokku tõmbunud, ekspordimahud vähenenud, tooraine kraanid Venemaalt kinni keeratud. Suure tõenäosusega see sektor toibub, kui jälle ehitama hakatakse. Ja kui veel Venemaaga osataks asju ajada, siis võiks rääkida isegi endise hiilgeaja tagasi tulemisest. Samal ajal peaks ka puidusektor rohkem rõhku panema suurema lisandväärtusega toodangu ekspordile. Selle asemel et müüa laudu ja prusse, peaks palju rohkem palk-, moodul- ja muid maju välismaale püsti panema. Aga nagu öeldud, ehitussektor seisab igal pool.
Kokkuvõtteks võib öelda, et alati pole peamine põhjus, miks ettevõttel halvasti läheb, majanduse madalseis. Tegemist võib olla hoopis Eestis hääbuvate harudega või on süüdlaseks halb ilm. Pole parata, turvas on selline tooraine, millest saab midagi teha ainult ilusa ilmaga.”
Suuremad koondajad
•• Viis ettevõtet, kes koondasid septembris enim: TTK Grupi AS, pealisrõivaste tootja, koondas vähemalt 54 töötajat; Tennet AS, meeste- ja naisterõivaste tootja, vähemalt 46 töötajat; AS VGT, kontrollinstrumentide tootja, vähemalt 32 töötajat; AS Matork, turbatootja, vähemalt 30 tööta-jat; AS Hekotek, puidutööstusele erimasinate tootja, vähemalt 28 töötajat.
•• Arv märgib vaid neid inimesi, kes selleks ajaks olid ettevõttes töötanud vähemalt viis aastat ja kellele ettevõte taotles korrektselt teise osa hüvitisest töötukassast (kindlustushüvitis koondamise korral).
