Jaanuari alguses esitatud töövaidlusavaldust hakatakse menetlema alles märtsis-aprillis, ehkki seaduse kohaselt tuleb avaldus üldjuhul läbi vaadata ühe kuu jooksul.
Ülekoormatud töövaidluskomisjonidesse on kuhjunud sadu läbi vaatamata avaldusi. Kolmanda kvartali lõpus oli lahendamata töövaidlusi 1498. Nii suure hulga läbivaatamiseks kulub töövaidluskomisjonidel mitu kuud, mille jooksul tuleb aga juba juurde sadu uusi avaldusi.
Sellise olukorra üks põhjus on töövaidluste arvu järjepidev kasv alates 2007. aasta II kvartalist kuni eelmise aasta keskpaigani. 2007. aasta II kvartalis esitati töövaidlusavaldusi 550, eelmise aasta II kvartalis oli see arv aga juba 1891. «Suur vaidluste hulk on paljuski tingitud meie raskest majanduslikust olukorrast,» ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles.
Tööinspektsiooni peajuristi Ilona Torni sõnul on avalduste menetlusajad veninud ja vaidlused kuhjunud ka seetõttu, et töövaidlused on viimaste aastate jooksul muutunud keerulisemaks.
Tööinspektsiooni teabespetsialist Sigrid Sarv märkis, et töövaidlused venivad ka komisjonide istungite edasilükkamise tõttu. Seda saavad paluda nii töötajad kui tööandjad. Sarve kinnitusel on edasilükkamised kasvanud. «Sest tööandjad tahavad eemale hoida, nad saavad endale ajapikendust selle võrra,» nimetas ta kasvu ühe põhjuse.
Torni sõnul aga ei ole alust arvata, et töövaidluskomisjonid lubavad pahatahtlikke venitusi ja lükkavad istungeid põhjendamatult edasi. «Töövaidluskomisjon menetleb vaidlusi samadel põhimõtetel nagu kohuski,» ütles ta. «Kui menetluse käigus esitavad pooled uusi/täiendavaid asjaolusid, tuleb teisele poolele anda aega nendega tutvumiseks ja seetõttu võib töövaidluskomisjoni juhatajal tekkida vajadus istungi edasilükkamiseks.»
Nii sotsiaalministeerium kui tööinspektsioon möönavad, et 1. juulil jõustunud töölepingu seadusel on avalduste kuhjumisel oma roll. «Uue seaduse tundmaõppimine ja selle rakendamine vajab aega,» lausus Torn.
Samas pole seaduse jõustumine veel kaasa toonud kardetud töövaidluste arvu järsku kasvu. II kvartalis kasvas avalduste arv I kvartaliga võrreldes 6 protsenti, samas kui eelnenud üheksal kuul olid kasvunumbrid olnud kahekohalised. III kvartalis avalduste arv aga eelmise kvartaliga võrreldes vähenes esimest korda viimase kahe aasta jooksul. Avaldusi laekus 1392 ehk 26 protsenti vähem kui II kvartalis. IV kvartali koondandmete selgumiseks kulub veel aega.
III kvartali töövaidlusavaldustest laekus 1350 ehk 97 protsenti töötajatelt. Neist iga teine sisaldas maksmata palga või lõpparve nõuet. Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudeid oli ligi viiendik, ehkki arvuliselt vähem kui kahel eelmisel kvartalil. Nende oluliste vaidluste lahendamist tuleb sageli oodata aga kuid.
Avalduse laekumisest 1 kuu jooksul istungile määratud avalduste osakaal oli III kvartalis vaid 20 protsenti. Suurim ehk 95 protsenti oli tõenäosus, et avaldus 1 kuu jooksul istungile määratakse, Lääne töövaidluskomisjonis. Põhja töövaidluskomisjonides oli see tõenäosus aga kõigest 3 protsenti.
Olukorda peaks veidi leevendama see, et Põhja inspektsiooni juurde on kevadeks kavas rajada viies töövaidluskomisjon. Samas kasvab sellega töövaidluste lahendajate hulk ainult kahe võrra, kuna üks komisjon koosneb vaid juhatajast ja sekretärist.
Laura Raus
