Eile Tallinnas peetud andmekaitse inspektsiooni konverentsil märkis jurist Heli Raidve, et inimest võiks juba tööle asudes informeerida, kui tööandja vajadusel tema e-kirju peaks lugema.
Raidve sõnul leidub maailmas riike, kus töötaja e-kirjade lugemine tööandja poolt on väga karmilt reguleeritud ning seda isegi juhtudel, kui inimene on näiteks ootamatult haigestunud.
Teisisõnu puudub tööandjal voli töötajate kirju avada ja lugeda. Samas peetakse Eestis tihtipeale loomulikuks, et töötaja e-kirjad on tööandja omad, mistõttu võib viimane neid avada ja lugeda.
«Eks tõde peitub kuskil nende kahe variandi vahepeal,» hindas Raidve. Kuigi tegemist on tööandja domeeniga e-kirjadega, on üldine reegel, et säiliks töötaja eraelu puutumatus ja sõnumisaladus.
Juristi sõnul on tööandjad üsna suurtes kogustes temagi lauale toonud oma töötajate e-kirjade väljatrükke, mida kasutatakse tõenditena erinevates töö- ja kohtuvaidlustes ning kohtud ka aktsepteerivad neid tõenditena.
Samas pidas Raidve mõistlikuks, kui tööandja ja töötaja lepiksid asjas omavahel kokku ning töötaja oleks teadlik, et tööandjal on õigus tema e-kirju lugeda. «Töökorralduse reeglites peaks töötajat sellest vähemalt teavitama,» nentis Raidve.
Raidve puudutas ka töökohtadel kasutatavate valvekaamerate teemat. Tema sõnul on üldine seisukoht, et valvekaamerad ei tohiks töötajat jälgida kogu päeva, kuna see on inimese jaoks emotsionaalselt raske.
Samuti on kindel reegel, et valvekaameraid ei tohi olla tualettides ja riietusruumides. Ka valvekaamerate olemasolust peab tööandja Raidve sõnul töötajaid teavitama.
Kokkuvõttes märkis Raidve, et tööandjad peaksid lähtuma oma töötajate kohta andmete kogumisel rusikareeglist: pigem koguda vähem kui rohkem.
Raigo Neudorf
