Agnes Ojala
Peale pakutava 20 sotsiaalala töökoha leiti sobivad kandidaadid vaid kümnele.
Veebruaris toimunud Tallinna tööbörsil, kus pakuti 400 sotsiaaltöökohta, käis kohal üle 3000 töötu. Kuigi töösoovi avaldanuid oli kümmekond korda rohkem kui esmapilgul lihtsakoelisena näivaid töökohti, ei ole kõiki poste inimestega täita suudetud. Pole lihtsalt piisavalt häid inimesi.
Näiteks kandideeris linnavõimu pakutavale 20 alampalgaga sotsiaalvaldkonna töökohale 970 inimest. Neist 94 kutsuti töövestlusele, valituks osutus aga vaid kümme.
„Otsisime sotsiaalhoolekandesse sel viisil töötajaid esimest korda. On selge, et neil ametitel töötamine eeldab ka teatud soodumust töötada inimestega,” ütles linna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna juhataja Uku Torjus.
Tema sõnul langes osa inimesi valikust välja juba formaalsetel põhjustel: inimesed ei olnud kas ametlikult Tallinna elanikud või polnud nad piisavalt kaua töötuna arvel olnud. Nimelt maksab nende töökohtade eest osa tasu töötukassa, kes on seadnud tingimuseks, et inimene on töötu olnud vähemalt kuus kuud. Samal ajal on selge, et kui klientidega töötamisel peab oskama ka riigikeelt ja seda oskust ei ole, jääb töö kättesaamatuks.
Suhtlemisoskus puudub
Torjus lisas, et sotsiaalhoolekandes võis sobivaid töötajaid raskem leida olla ka seetõttu, et seal on kontakti loomise oskus eriti oluline. Nagu sotsiaalvaldkonnaski, pakutakse linnavõimu ja töötukassa abil tööd ka transpordisektoris. Juba sügisest alanud pidev värbamine jätkus ka tööbörsil.„Ka meil ei ole kõiki kohti suudetud täita,” nentis transpordiameti juht Andres Harjo. „Uute reisisaatjatega on suhteliselt halb seis.”
Harjo märkis, et inimesed peavad vastama üsna korralikele kriteeriumidele. Peamiste märksõnadena tõi ta välja eesti keele ja hea suhtlemisoskuse. „Keegi neist ei ole ju reisisaatjaks välja õppinud professionaal. Inimestel on töökogemused muudest valdkondadest ja paljud ei olegi pidanud suhtlema,” põhjendas Harjo olukorda, kus spetsiifiliste kutseoskuste nõuetetagi ei pruugi kõik inimesed pakutud tööle sobida.
Tallinna Autobussikoondise kommunikatsioonijuht Sirje Roht rääkis, et sotsiaaltöökohtade täitmisel tuleb sageli kokku puutuda ebameeldiva suhtumisega. Isegi kui inimesed tööle sobiksid, tuleb näiteks ette, et pärast töölepingu sõlmimist „kaob” osa töötajaid lihtsalt ära.
400-st 252 töökohta loodud
•• Tallinna tööbörsil välja lubatud 400 töökohast on praeguseks kohad põhimõtteliselt täidetud 252 ametis.
•• Üleeilse seisuga on töölepingud sõlmitud või sõlmimisel kalmistuvahi ametikohale 28, reisisaatja ametikohale 47, koristaja ametikohale 30, töödejuhataja-koordinaatori, pargivahi või abitöölise ametikohale 137 ja sotsiaalvaldkonna töökohtadele kümne inimesega.
•• „Veel täitmata ametikohtadele töövestlused käivad. Samuti on jäetud osa vestlustel käinud inimesi reservi,” tegi vahekokkuvõtte Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste.
•• Kadrioru pargi juhataja Ain Järve on optimistlik: „Meie lõime 137 töökohta. Neist 5 on töödejuhatajate kohad ja täidetud ääretult tublide inimestega,” ütles ta.
•• Nüüd tuleb umbes 200 inimese seast leida 132 ja Järve usub, et leiab vajalikud inimesed. „Tööga saavad hakkama ka vähema tööoskusega inimesed. On teada, mis kevadel lume alt välja tuleb. Selle korjamisega ei pea tegelema aednikud.”
