Kas 2009. aasta suvel jõustunud uus töölepingu seadus on hea?
Hästitoimiva töösuhte tagavad mõistlikkus, heauskne käitumine ja vastastikune lojaalsus ehk teise poole huvidega arvestamine. Tööinspektsiooni juristi infotelefonil helistajatele vastates sõelusin suurest murede-ookeanist välja alljärgnevad korduvad küsimused, et heita valgust uuenenud töölepingu seaduse sätetele.
Kuidas end ette valmistada uude töösuhtesse astumiseks?
Kõige parema ettevalmistuse tööleasumiseks annab "vaenlase" tundmaõppimine - kuulake, mida tuttavad räägivad oma töösuhetest, õppige teiste kurbadest kogemustest, heitke pilk ka töölepingu seadusele. Otse hädavajalik on uurida tulevase tööandja tausta krediidiinfo maksuvõlgade raporti leheküljelt, sest naiivne on uskuda, et võlgnevuste kuristikku langenud firma leiab regulaarselt raha just teie töö tasustamiseks.
Kuidas sõlmida kirjalik tööleping?
Viimasel ajal kurdavad töölesoovijad, et nii mõnigi tööandja eksitab neid väitega, et uue seaduse järgi ei pea enam töölepingut kirjalikult sõlmima. Töölepingu seaduse kohaselt aga on jätkuvalt nõutav töölepingu kirjalik vormistamine, et fikseerida vähemalt tähtsaimad pooltevahelised kokkulepped - tööülesannete kirjeldust, töö eest makstava tasu suurust, tööaega, töö tegemise koht.
Kokkulepitud tingimusi saab muuta ainult kokkuleppel, nende tingimuste olulisel rikkumisel, ükskõik kas tööandja või töötaja poolt, saab teine pool töölepingu erakorraliselt üles öelda.
Seadus annab loetelu ka muudest andmetest, mida tööandja peab töötajale kirjalikult teatavaks tegema. Näiteks millised on tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele: tööpäeva algus ja lõpp; lõunapausi pikkus; kas ja kuna teatatakse tööajakava; kas tööaega arvestatakse summeeritult jms.
Tähelepanuta ei saa jätta ka lepingueelseid läbirääkimisi, kus lisaks töökoha kompamisele tuleb kindlasti rääkida ka endast selliseid olulisi eraelulisi asjaolusid, mis võivad töökohustuste täitmist mõjutada, nagu sõltumine ühiskondlikust transpordist, vajadus osaleda õppetöös, õigus pikendatud põhipuhkusele, ja kuidas sel juhul töölkäimist häireteta korraldada.
Eeldatakse, et tööleping esitatakse töötajale enne tööle asumist. Kui seda pole tehtud, tuleb töölepingut järjekindlalt nõuda, sest tööandja viivitlemine tekitab põhjendatud kartust, kas ta mitte ei soovi töötajat n-ö mustalt (loe: riigimakse deklareerimata) kasutada. Tööandja peab kirjaliku lepingu sel juhul esitama kahe nädala jooksul. Kõige parem on nõue esitada e-kirja teel, siis jääb maha taasesitatav jälg võimalike tõenduste tarbeks.
Mis siis, kui töötaja ei saa töölepingu kõikidest punktidest aru?
Seadus kohustab töölepingu andmeid esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, seega - spetsiifilise juriidilise terminoloogia kasutamine on põhjendamatu. Naljatamisi öeldakse ju küll, et töötaja ja tööandja ei peagi seaduse keerulisest keelest aru saama, sest kui nad tegutsevad mõistlikult ja hea usu põhimõtetest lähtuvalt, toimib töösuhe niigi. Alles siis, kui tüli majas, pöördutakse kohtusse ja kohtunik juba oskab seadust tõlgendada.
Kui aga töölepingu projekt tekitab kõhklusi-kahtlusi ja tööandja poolt antud selgitused ei rahulda, tuleks enne selle allkirjastamist pöörduda mõne õigusbüroo või ka tööinspektsiooni juristide poole ning lepingupunktid koos üle vaadata, sest antud allkirja enam tagasi ei võta. Teatavaks tagaukseks on vaid säte, et seadusest töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Neenu Pavel
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist