Helve Toomla, jurist
•• Töötan töövõtulepinguga juba eelmise aasta 1. septembrist, töö lõppemist pole niipea näha. Kui kaua võib töövõtulepingut kasutada? Mul ei ole ravikindlustust, ehkki maksan sotsiaalmaksu. Lisatasusid ei saa, aga töötulemustega ollakse väga rahul. Siiani olen käinud tööl samamoodi nagu kõik töölepingu omanikud. Ainus vahe nendega seisneb selles, et saan tööpäeva lõpetada alati pool tundi varem.
Küsimusest ei selgu, mis tööd kü-sija töövõtulepingu alusel teeb. Kui ta ei ole tööd tehes iseseisev, vaid töötab tööandja juhtimise ja kontrolli all ning sama tööd teevad teised töölepingu tingimustel, siis võib arvata, et tegemist ongi tegelikult töölepingulise suhtega. Sel juhul tuleks töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada lepingu olemus ja nõuda töövõtulepingu tunnustamist töölepinguna. Töövõtuleping võib olla sõlmitud nii tähtajaliselt kui ka tähtajatult. Sotsiaalmaksu ei maksa üldjuhul mitte töövõtja, vaid tellija ning ravikindlustus laieneb neile töövõtjatele, kelle töövõtuleping on sõlmitud kas tähtajatult või kauemaks kui kolm kuud.
•• Mul on tähtajaline tööleping (võetud ametisse lapsehoolduspuhkusel töötaja naasmiseni). Kuidas tuleks minuga käituda koondamise olukorras? Kas sellise ajutise lepingu võib lihtsalt nõuete kohaselt ette teatades lõpetada ja kõik? Ja kas peaksin sel juhul saama mingisugust rahalist hüvitist? Või tuleb mind koondada samamoodi, nagu koondatakse tähtajatu töölepinguga inimesi?
Eeldan, et töölepingus näidatud tähtaeg ei ole koondamisolukorra tekkimise ajaks saabunud. Sellisel juhul peab teadma, millal tähtajaline tööleping on sõlmitud. Kui seda tehti enne 1. juulit 2009, kohaldatakse ennetähtaegsele ülesütlemisele samasugust korda nagu tähtajatutele lepingutele, s.t asendaja koondatakse ja talle makstakse hüvitisi nagu teistele koondatavatele.
Kui aga tähtajaline tööleping on sõlmitud kehtiva töölepinguseaduse (TLS) ajal, on hüvitisega teatav segadus. TLS § 100 lg-s 3 öeldakse: tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, välja arvatud pankroti korral, maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Seaduses ei ole nõuet selle kohta, et lepingu tähtaeg peaks olema kuupäevaliselt näidatud. Sotsiaalministeeriumi töölepinguseaduse käsiraamatus antud selgituse ja igati mõistliku praktika kohaselt võib lepingu tähtaeg olla määratud ka teatud tulemuse või sündmuse saabumisega (asendatava töötaja tööle naasmine), ja keegi ei tea täpselt, millal see sündmus võib saabuda. Lapsehoolduspuhkusel töötaja võib ju enne lapsehoolduspuhkusele jäämise avalduses näidatud puhkuse lõppu tööle tagasi tulla. Siit tekibki küsimus: mis kuupäevani peaks tööandja asendajale hüvitiseks töötasu maksma ennetähtaegse majanduslikul põhjusel toimuva ülesütlemise korral? TLS-ist sellele vastust ei leia.
Ametlikku seisukohta ei ole seni leidnud ei sotsiaalministeeriumi ega tööinspektsiooni selgitustest, kuid suuliste järelepärimiste peale on öeldud, et eelpool osundatud säte rakendatav ei ole, s.t töötasule, mida asendaja oleks saanud lepingu tähtaja saabumiseni, õigust ei ole. Kindlasti ei saa see aga tähendada, et tähtajalise töölepingu võib ilma aluseta ja hüvitisteta üles öelda. Aluseks saab siis olla samuti koondamine samasuguste hüvitistega, nagu on ette nähtud täht-ajatult töötavatele inimestele.
