Autor: Ivika Born, CV-Online Estonia OÜ värbamise spetsialist
Tööandjad otsivad praeguses olukorras ennekõike erialase kogemuse või haridusega inimesi.
Majandussurutise ajal on olukord tööturul muutunud – kui veel 2008. aastal tuli inimesi tikutulega otsida ja kõrge palgaga meelitada, siis nüüd on tugevamal positsioonil tööandjad, kes dikteerivad töökonkursi tingimused, palga jms. Õnneotsijad jäetakse kõrvale konkursi esimeses etapis. Kuna tööotsijaid on palju ja valik lai, on tõenäosus leida vajaliku kogemusega inimesi suurem. Aga mitte alati.
Tööotsijad ei oska õigekirja
Just tippspetsialiste ja erialase kogemusega head töötajat on osale ametikohtadest ikkagi raske leida. Eriti spetsiifiliste erialade puhul, kus praegugi veel esineb n-ö üleostmist. Tippe hoiavad tööandjad enda juures nii kaua kui võimalik ning samas pole inimesed, kel hea töökoht olemas, enam nii avatud uutele pakkumistele, sest ebakindlas majanduskeskkonnas kardetakse mõjuva põhjuseta töökohta vahetada.
Tööotsijate poolt vaadates on majanduskriis ja töötus toonud välja mitmed kitsaskohad. Tööotsijatel on raskusi CV-de ja teiste kandideerimisdokumentide koostamisega. Hätta jäädakse nii enese väljendamise, õigekirja kui ka enese „müümisega”. Väga palju on n-ö bingo- ja meeleheitekandideerimist, mis tähendab, et CV saadetakse peaaegu valimatult igale silma jäänud töökonkursile. Kandideeritakse seega palju kohtadele, millel töötamiseks oskusi-teadmisi pole. Tagajärjeks on pidevad äraütlevad vastused, mis motivatsiooni ei tõsta. Julgen väita, et töö saamine on veidi ka suhtumise küsimus – kandideerimisdokumentides esineb palju lohakust, tööintervjuudele jäetakse tulemata, palgaootused on endiselt kohati põhjendamatult kõrged jne.
Kokkuvõttes pole olukord siiski nii masendav, kui väljatoodud probleemidest silma paistab. Need tööotsijad, kes teavad, mida tahavad, ja oskavad mingit konkreetset eriala, leiavad mõne kuuga tööd. Tööandjad, kes täna otsivad, saavad üldjuhul laiast kandidaatide ringist endale hea spetsialisti välja valida.
Raske on napi haridusega ja noortel tööotsijatel
Töötus on tabanud kõiki inimgruppe – olen kohanud nii väga uhke CV-ga tippspetsialiste, kes juba üle poole aasta otsinguil, kui ka väheharitud lihttöölisi. Tööturu statistika näitab, et peamiselt on tööta ikka vähese haridusega inimesed. Ka CV-online portaalis toimuvate konkursside puhul on näha, et lihttööliste ja klienditeenindajate konkurssidel on tihti 100–200 kandidaati, samas kui mingi valdkonna spetsialisti ametisse on kandidaate 20–30.
Madala haridusega inimestel on keeruline uut tööd leida ka põhjusel, et pakkumisi on neile küllaltki vähe. Meie portaalis on u 2/3 pakkumistest juhtidele-spetsialistidele, kellelt oodatakse erialakogemust või -haridust. Eriti keeruline on põhi- ja keskharidusega inimestel, kes pole õppinud ühtegi konkreetset eriala ning kel pole ka palju kogemusi.
Noortel on küllaltki raske tööturule siseneda – seda näitab nii ametlik töötuse statistika kui ka meie kogemus. Praeguses olukorras, kus tööandjad värbavad üsna vähe ning kandidaatide valik on lai, eelistavad ettevõtted kogemustega inimesi. Võib isegi öelda, et soovitakse väga konkreetselt sama ametikoha kogemust. Isegi kogemustega töötajat, kelle varasem töökogemus on pakutavast ametikohast veidi erinev (näiteks müügiinimene, kes kandideerib ühte valdkonda, aga omab müügikogemust teises), võidakse küllaltki kiiresti välja praakida. Sellises olukorras on noorte konkurentsivõime madal. Õnneks on olemas rühm tööandjaid, kes hindavad kõrgelt nooruslikku energiat ja õppimisvõimet ning värbavad pigem noore ja kogenematu, aga särasilmse inimese, et ta oma käe järgi välja koolitada.
Hariduse roll on töö saamisel äärmiselt oluline. Tähtsaim on muidugi erialane oskus, aga kui see kõrvale jätta, on jäänud silma kitsaskohad, mida saaks koolisüsteemi kaudu leevendada. Näiteks ei oska noored koostada kandideerimisdokumente – CV-d, motivatsioonikirja, kaaskirja. Eksitakse elementaarsete põhimõtete vastu, kuigi CV näidise leiab kas või guugeldades. Teine probleem on, et noored ei oska tihtipeale ennast adekvaatselt hinnata – kandideeritakse kohtadele, kuhu nad oskuste-kogemuste põhjal kindlasti ei sobi, küsitakse väga kõrget palka jne. Kolmanda kitsaskohana ei osata töökuulutust enda jaoks lahti mõtestada ja seda n-ö lugeda. See tähendab, et kandideeritakse kohtadele, mille nõudmistele ei vastata.
Kool peaks CV koostamist õpetama
Väljatoodud aspektid on töökonkursil kandideerimise aabitsatarkus. Tasub vaid CV-s mõni suurem viga teha ja oledki konkursilt kõrvale jäetud. Oleme uurinud, kas ja kuidas koolides näiteks CV koostamist õpetatakse. Tase on väga erinev. CV koostamist õpetatakse kas kodanikuõpetuse, inglise keele, arvutiõpetuse ja ühiskonnaõpetuse raames või ei räägita sellest üldse.
Karjääriõpetus (kandideerimisdokumentide koostamine, karjääri planeerimine, tööeluga seotud aspektide teadvustamine, tööõigus) peaks gümnaasiumi programmis olema eraldi kohustuslik moodul. See oleks üks praktilisematest teadmistest, mille noored koolist kaasa saaksid.
