Agne Narusk
Kõige kehvemini on tööturul läinud neil umbes 26 900 inimesel, kel on ainult keskharidus.
Tüüpiline Eesti töötu on parimas tööeas mees ehk täpsemalt 25–54-aastane, näitab kiire pilguheit töötukassa statistikale. Töötuse nägu manab ette teisigi huvitavaid ilmeid, mõni neist ootuspärane, mõni üllatav.
Töötu koondportree on Eestis järgmine: eelnimetatud vanuses mees üldkeskhariduse või pärast põhikooli või keskkooli saadud kutsekooli tunnistusega; suure tõenäosusega tegutses ta enne töötuks jäämist oskus- või käsitöölisena ning on töötuna arvel olnud juba pikemat aega. Töökoha kaotas ta ilmselt koondamise tõttu. See on üldistatud profiil.
Täpsemalt näitab töötukassa eelmise kvartali statistika järgmist:
•• Eestis on 36 332 25–54-aastast meest, kes 31. märtsi seisuga olid töötud. Naistest rohkem on töötuid ka 16–24-aastaste ning üle 55-aastaste meeste seas. Kuid pole põhjust arvata, et naistel läheb siin oluliselt paremini: ilma tööta on 30 434 parimas (töö)eas naist.
•• Kõige rohkem on töötuid tõe-poolest nn II haridustasemega inimeste ridades. Kuid töötukassas on end aasta esimesel kolmel kuul arvele võtnud 23 inimest, kel puudub algharidus. 2074 on neid, kel on vaid algharidus. Ja skaala teise otsa minnes: arvel on 38 doktorit ja 2446 magistrit.
Teine haridustase märgib kas põhiharidust koos kutseharidusega, kutsekeskharidust põhikooli, keskkooli baasil või üldkeskharidust. Teise haridustaseme omanikke on riigis kõige rohkem, nii on ka töötute ridades selliseid inimesi kõige rohkem – 56 068. Arve silmitsedes on näha, et kõige kehvemini on läinud neil, kel kutseoskusi lisaks keskharidusele ette näidata pole (26 902 üldkeskharidusega töötut).
Inimesi on lihtsalt üle
•• Kui vaadata, mis alal töötuks jäänud inimesed enne tegutsesid, tuleb välja, et neist 21 963 olid oskus- ja käsitöölised, 14 625 lihttöölised, 12 736 teenindus- ja müügitöötajad. Kõige vähem on töötuna arvel põllu- ja kalamehi.
•• Et riskigruppideks on kaua ilma tööta olnud ning eesti keelt mitteoskavad inimesed, on ammu teada. Nii on registreeritud töötute osakaal pikaajaliste töötute seas 47,4 protsenti, eesti keele mitteoskajate seas 35,7 protsenti, ütlevad viimased andmed. Vaevalt, et kuu lõpus arve kokku lüües siin midagi on muutunud. Kui, siis veelgi hullemaks.
Mitte midagi uut pole selleski, et pikaajaline töötus uuristab nagu uss järjekindlalt oma tunnelit just noorte ridades.
•• Miks eestlased töötukassasse satuvad? Peamine töö kaotamise põhjus on siiani koondamine – sel moel jäi kolme kuuga „üle” 7490 eestimaalast. Üllatuslikult on teine suur töö kaotamise põhjus lihtsamast lihtsam tähtajalise töölepingu lõppemine – kuupäev kukub ja tuleb minna. Seda tõdes 3523 inimest.
•• End ametlike töötute ridadesse kandnute seas oli neid, kes enne seda jõudsid töötada vähem kui kuus kuud, 26 881. 16 697 inimese puhul tuli tõdeda varasema töökogemuse puudumist. Viimaste hulgas on aga neidki, kel töökogemus on küll olemas, kuid ametnikele on see mainimata jäänud.
Kuu lõpus saame teada selle kvartali näitajad. Et jõujooned siin kardinaalselt muutuksid, pole oodata. Huvitav on jälgida pigem seda, kuhu kõik need 67 000 elu parimas eas (pluss mitte nii heas eas) inimest otsustavad oma kasutamata energia lähiajal suunata.
