Tööstustöölised, energeetikud ja IT-mehed võivad rõõmustada, sest nende tegevusalal on palgad juba mitmendat kvartalit tõusuteel. Ehitajad ja pankurid saavad aga heade aegade tagasitulekust vaid unistada.
«Me püstitame praegu tootmise rekordeid,» rõõmustas Läänemaal Taeblas plasttooteid valmistava Cipax Eesti ASi tegevjuht Kaido Sasse.
Tänavu on ta juba kümmekond meest tööle võtnud. Tehas tegutseb ööpäev läbi, ka nädalavahetustel. Mehed teevad 50-protsendilise lisatasu eest meeleldi ületunde ja kui tellimuste hulk püsib, siis palgatakse töölisi juurdegi.
Tegelikult räsis masu ka Cipax Eestit. Kui 2008. aasta lõpus võeti tootmise kasvu oodates inimesi tööle, siis mullu tuli nad koondada, sest käive vähenes viiendiku võrra. Selle aasta alguses aga tellimused taastusid, viimastel kuudel püstitatakse aina uusi rekordeid ning tellimusteraamat on täis.
Tunnipalk ja kuupalk
Peamiselt Soome ja Rootsi Volvo ja Husqvarna taolistele firmadele mitmesuguseid plasttooteid valmistav Cipax Eesti ei kärpinud kriisi ajal töötajate palkasid, küll vähendati preemiaid ja sportimisvõimalusi.
Läänemaal tervikuna kasvas kahe kvartaliga keskmine tunnipalk peaaegu 13 protsenti ja on praegu kõrgem kui enne kriisi. Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma sõnul mõjutasid Lääne maakonna palkasid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid I kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes töötaja kohta 1,6 korda.
Kuupalk kasvas Läänemaal samal ajal samuti, ent vähem. Majandusekspert Heido Vitsur selgitas, et kuupalk on inimeste sissetuleku näitajana üsna ebatäpne ning palju paremini annabki infot tunnipalk.
Vitsuri sõnul on statistikaameti edastatav näitaja suurem kui summa, mis inimesed tegelikult kätte saavad, sest statistikaamet arvutab kõik palgad ümber täistööajale.
Kui näiteks keegi töötab kahel kohal poole koormusega, siis statistikaamet arvutab tema mõlema töökoha palgad täistööajale ehk statistiliselt makstaks inimesele justkui poole rohkem raha, kui ta tegelikult kätte saab.
Kuupalkade langus tuleneb Vitsuri sõnul osaliselt sellest, et tööandjad kaotavad kõrgepalgalisi töökohti, kus koormus polnud kuigi suur. Kasvab tööviljakus, mis tähendab, et vähemaks jääb niisama tühjalt istutud töötunde.
Töötajate arv kahaneb ning kasvab inimeste töökoormus ja ka tunnipalk. Just tunnipalk näitab Vitsuri sõnul seda, kui palju inimesed tegelikult raha kätte saavad.
Keskmine tunnipalk enne maksude tasumist kasvas aga kogu Eestis esimeses kvartalis statistikaameti andmetel peaaegu kolme krooni võrra – 74,46 kroonini. See jääb buumiaegsele tipptasemele alla vaid viie krooni võrra. Tegelik keskmine kuupalk langeb endiselt, sest siiani töötavad paljud inimesed osalise tööajaga, lausus Vitsur.
Tunnipalkade arvestuses oli nii kogu riigi kui ka valdkondade lõikes tihti kõige kehvem mullune kolmas kvartal. Pärast seda hakkasid tunnipalgad juba kasvama. Tunnipalkade tõusuga paistavad silma just töötlev tööstus, IT, energeetika, ent ka näiteks põllumajandus.
Ehitajatele ei paista aga tunneli lõpust veel valgust. Esmaspäeval Haapsalu turu ümber uut puitaeda meisterdanud kohaliku linnafirma töömehed Raido ja Viktor pidid koos ülejäänud kolleegidega üle elama 15-protsendilise palgakärpe.
Millal palk uuesti endisele tasemele võiks jõuda, pole nende sõnul jutuks tulnud. Mehed rõõmustasid sellegi üle, et tööd üldse on.
Ehituses kukkusid tunnipalgad üle kümnendiku, ent Vitsuri sõnul on tegemist statistilise viguriga ja see alahindab tegeliku palgalanguse suurust.
Nimelt oli buumi ajal ehituses tööl palju mehi, kes oskasid vaid labidaga liiva visata, ent said sellest hoolimata üsna head palka. Praegu on nad suuresti koondatud ning tööle on jäänud enamasti oskajad spetsialistid, kes aga saavad tunduvalt vähem palka kui varem. Ehituses on töötajate koosseis muutunud, uue palgatõusu lootust seal aga lähemal ajal pole, arvas Vitsur.
Sel aastal jäid jõulud ära ka pankuritel. Kui varasematel aastatel olid finantsvahenduse töötajate kuupalgad esimeses kvartalis keskmisest palju kõrgemad, sest välja maksti preemiad, siis tänavuse esimese kvartali keskmine palk oli finantsvahenduses viimaste aastate kõige madalam.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask lausus, et kui pole kasumit, pole ka preemiat. «Kuna tulemustasu on sõltuvuses ettevõtte majandustulemustest ning Swedbank ei teeninud mullu kasumit, siis möödunud aasta eest tulemustasu ei makstud,» ütles Siilivask. Ka Swedbankis pole palgad kasvanud.
Töötuid lohutada ei saa
Vitsur kommenteeris, et on täiesti loomulik, kui ehituses ja finantsvahenduses palgad langevad. Möödunud kinnisvarabuum oligi just nende valdkondade tekitatud.
Palgad kasvavad eelkõige eksportivates sektorites, nagu töötlev tööstus ja ka ekspordile suunatud teenindus. Seetõttu on endiselt väga oluline, millised on arengud Euroopa ja maailma majanduses. Iga suurem šokk võib kaasa tuua uue majanduslanguse eksportturgudel ja takistada ka meie majanduse kasvu.
Töötuks jäänutele polnud Vitsuril aga midagi eriti lohutavat öelda. Töötus hakkas Eestis kasvama just siseturu kokkukuivamise tõttu ning Vitsuri hinnangul pole niipea oodata, et eksport suudaks siseturgu uuesti elavdada.
Vahur Koorits
