Kui töötaja ja tööandja vahel on töösuhtest tekkinud lahkarvamus, mida kokkuleppel lahendada ei suudeta, on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni. Selleks tuleb töötajal esitada nõuetekohaselt vormistatud avaldus Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni juures asuvale töövaidluskomisjonile oma töötamise asukoha järgi. Juhul kui töötamise koht ei ole kindlaks määratud, siis tööandja asukoha järgselt.
Töösuhetest tulenevate vaidluste ja nõuete esitamise tähtaeg on üldjuhul 4 kuud arvates ajast, mil töötaja sai teada oma õiguse rikkumisest. Kuid töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg on 30 kalendripäeva ja erinevalt varasemast hakkab see tähtaeg kulgema juba päevast, kui töötaja (või siis tööandja) sai teiselt poolelt ülesütlemisavalduse. Et töösuhte ülesütlemine üldse kehtiv oleks, peab teine lepingupool ülesütlemisavalduse kätte saama.
Erakorralist ülesütlemist peab põhjendama. Põhjenduse ärajätmine annab teisele poolele võimaluse nõuda seetõttu talle tekkinud kahju hüvitamist.
Töövaidluskomisjonile saabunud avalduse menetlusse võtmine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul. See tähendab, et avaldus registreeritakse ning kontrollitakse avalduses loetletud dokumentide lisamist. Esitatud avaldus peab olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud. Kui avalduses esinevad puudused (näiteks puuduvad avalduses nimetatud lisad või nõudesumma arvestused), siis palutakse need kõrvaldada ja avaldust täiendada. Avaldajale teatatakse istungi toimumise aeg ja koht. Kui pärast avalduse vastuvõtmist selguvad individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §15 lõikes 1 ettenähtud menetluse lõpetamise asjaolud (näiteks on esinenud, et nõue on juba eelnevalt lahendatud töövaidluskomisjonis või nõude lahendamine ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse), siis lõpetab töövaidluskomisjon avalduse menetluse ja teatab avaldajale sellest kirjalikult.
Töövaidluskomisjon saab lahendada avaldust, mis sisaldab töölepinguseaduse sättest tulenevat nõuet, näiteks: saamata töötasu nõudesumma millise aasta kuu eest, tööandja poolse erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamine ja sellega seoses hüvituse nõue, töötaja poolse erakorralise ülesütlemise tunnustamine ja sellega seoses hüvituse nõue jne.
Töötaja esitatud avalduse puhul on vastustajaks tööandja, kelle vastu nõuded on esitatud. Vastustajale saadetakse töötaja avalduse koopia ja teatatakse avalduse läbivaatamiseks määratud istungi toimumise aeg ja koht. Vastustajale antakse töövaidluskomisjoni poolt teada, milliseks tähtajaks tuleb esitada kirjalik vastus ja põhjendavad tõendid. Tähtaja määramisel peetakse silmas, et avaldajal oleks võimalik enne istungi toimumist vastusega tutvuda ja vajadusel oma nõuet täpsustada ja täiendada.
Vastustaja on kohustatud e-kirjaga või muul võimalikul viisil teatama, et on teate kätte saanud. Järgnevalt tuleb saata vastus ja tulla ettenähtud ajal istungile. Kui poolte ilmumist takistab mõjuv põhjus, tuleb töövaidluskomisjoni juhatajale teatada ja lisada põhjuse kohta tõend, haigestumise korral arsti tõend või haiguslehe koopia. Uue istungi aja määramiseks tuleb esitada komisjoni juhatajale taotlus. Aeg peab olema sobiv kõigile istungil osalejatele.
Töövaidlusavaldus vaadatakse läbi ja lahendatakse töötaja ja tööandja või nende volitatud esindajate juuresolekul ja osavõtul töövaidluskomisjoni istungil. Kui vastustaja ei ilmu istungile ja ei ole tõendanud tema ilmumise takistatust, võib komisjon teha otsuse ilmumata jäänud vastustaja kohalolekuta.
Kui avalduse esitaja ei ilmu asja arutamisele ja mõjuvat põhjust selle kohta ei esita, siis jäetakse tema avaldus läbi vaatamata ja menetlus lõpetatakse.
Töövaidluse pooled esitavad nõuetesse puutuvad täiendused ja taotlused (näiteks täiendavad kirjalikud tõendid, nõude muudatused ja täpsustused, tunnistajate ära kuulamise taotlused, aegumise kohaldamise taotlus) enne avalduse sisulist arutelu. Komisjon võtab seisukoha taotluste põhjendatuse kohta ning otsustab nende rahuldamise või rahuldamata jätmise.
Komisjon kuulab istungil ära asjaosaliste selgitused. Avaldaja esitab oma nõuded ja põhjendused ning tõendid, millele tugineb. Avaldaja seletus nõuet põhjendavate asjaolude kohta on oluline. Kui avaldaja piirdub väitega, et avalduses on kõik kirjas ja rohkem lisada ei ole, siis kindlasti ei ole avaldaja seisukohta väidetele, mis vastustaja pool on esitanud oma kirjalikus vastuses ja on lisanud istungil. Samuti on põhjendatud küsimuste esitamine tõendite kohta.
Kutsutud tunnistajad kuulatakse ära istungil. Tunnistajale esitatakse küsimusi ja tunnistaja poolt antud vastused kantakse protokolli.
Vaidluses osalejad peaksid andma istungil selgitusi üksnes esitatud nõuetega seonduvalt. Hoiduda tuleks emotsionaalsete hinnangute andmisest.
Istungi ratsionaalset läbiviimist soodustavad oma seisukohtade korrektsed esitused nõuete piires ja tuginemine tõenditele ning vastaspoole tähelepanelik ärakuulamine. Avalduse läbivaatamisel arutatakse ainult neid nõudeid, mida avaldaja on kirjalikult esitanud. Seepärast, kui avaldaja nõuab üksnes rahalist hüvitust, põhinõuet esitamata (näiteks ei nõua ülesütlemise tühisuse tuvastamist, küll aga hüvitust kolme kuu keskmise töötasu ulatuses), siis jääb hüvituse nõue rahuldamata selleks ettenähtud aluse puudumise tõttu.
Töövaidluskomisjoni istungil lõpeb arutelu vaidlevate poolte lõppseisukohtade ärakuulamisega. Kogu istung protokollitakse.
Töövaidluskomisjon teeb otsuse asja arutamise päeval komisjoni liikmete häälteenamusega. Komisjoni töös osalevad nii töötajate (AÜ, kutseliidud) kui tööandjate (Tööandjate Keskliidu) poolt volitatud esindajad. Töövaidluskomisjoni juhataja on kohaliku inspektsiooni ametnik. Esindajad võtavad osa üksnes töövaidluse läbivaatamisest istungil ja otsuse tegemisest nõupidamisel.
Et töövaidlus oleks oodatud tulemusega, on avaldajal kindlasti vajalik eelnevalt tutvuda töölepinguseaduse ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse vastavate sätetega. Nii töötaja kui tööandja teadmised enne vaidlema hakkamist on need, mis väldivad ootamatusi. Hilisemad väited, et ei olnud teadlik, keegi ei öelnud, ei anna töövaidluskomisjonile alust tõendatud asjaolusid mitte arvestada.
Erinevalt kohtust, peavad töövaidluskomisjonis pooled ise oma menetluskulud kandma. Riigilõivu maksta ei tule.
Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast pöörduda maakohtusse, kus sel juhul hakatakse asja arutama algusest peale. Kui töövaidluskomisjoni otsust selleks ettenähtud aja jooksul kohtus ei vaidlustata, lisab töövaidluskomisjon poole taotlusel otsusele jõustumismärke.
Virgo Purru
Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja
