Rahandusministeerium saatis esmaspäeval esimesele kooskõlastusringile kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse mitut kogumispensionide süsteeme reguleerivat seadust.
Suurem osa eelnõus esitatud muudatustest puudutab kohustuslikku kogumispensioni, kuid mõnevõrra muudetakse ka täiendava kogumispensioni regulatsiooni. Eelnõu eesmärk on nii II kui ka III pensionisamba regulatiivse keskkonna arendamine ning tänaste reeglite ja süsteemide toimimise analüüsimisel tuvastatud kitsaskohtade kõrvaldamine. Suuri põhimõttelisi ümberkorraldusi kavandatavad muudatused tänases pensionisüsteemis ei tee.
Eelnõuga täiendatakse II samba pensionifondi valitsejatele esitatavaid nõudeid. Need puudutavad muuhulgas fondi vara investeeringutega kaasnevate võimalike huvide konfliktide maandamist, samuti vara investeerimisega seotud riskide juhtimise sisemisi protseduurireegleid. Lisaks tehakse ettepanekud kohustuslike pensionifondidega seonduva aruandluse läbipaistvuse suurendamiseks ning täiendatud on ka konservatiivsete pensionifondide investeerimispiiranguid.
Süsteemi läbipaistvamaks muutmise kõrval suurendatakse ka II samba paindlikkust. Eelnõu kohaselt on uuest aastast võimalik vahetada pensionifondi kolm korda aastas senise ühe asemel. Kui täna saab osakuomanik ka sissemakseid uude fondi vaid kord aastas ümber suunata, siis edaspidi sissemaksete suunamist ei piirata. Osakuomanikul tuleb siiski arvestada avalduse realiseerimise ajaga, mis eelnõu kohaselt on kuni kolm tööpäeva.
III pensionisamba osas puudutavad kõige olulisemad muudatused maksustamise küsimusi. Eelnõuga vabastatakse tööandjate tehtud sissemaksed oma töötajate vabatahtlikku pensionifondi või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse erisoodustuse tulumaksu osast. Kui täna võib täiendava kogumispensioni sissemakseid maksustatavast tulust maha arvata 15% ulatuses pensionikoguja sissetulekust ning mahaarvatav summa kujuneb sõltuvalt sissetuleku suurusest, siis eelnõuga pannakse maksustatavast tulust maha arvatavatele sissemaksetele ka absoluutne piir. Piirmäärade rakendamisel arvestatakse nii isiku enda kui tööandja poolt tema eest tehtud sissemakseid kokku.
Eelnõu jõustumiseks on planeeritud 1. jaanuar 2011, kuid mitmed muudatused, mis eeldavad rakendamiseks veidi pikemat ettevalmistusaega, jõustatakse 2011. aasta 1. aprillil või veelgi hiljem.
