Merike Tamm
Ehkki Eestis on meeste ja naiste palgaerinevus suurem kui mujal Euroopa Liidu riikides, ei kipu elanikud selle üle nurisema - soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule Margit Sarvele on soolise diskrimineerimise üle palga maksmisel kurdetud viie aasta jooksul vaid seitsmel korral.
Põhjuseks, miks volinikule diskrimineerimisavaldusi nii vähe esitatakse, pidas Sarv seda, et toimivas töösuhtes oma õiguste eest seismine nõuab töötajalt palju julgust. Enamasti pöördutakse kas värbamise või töösuhte lõpetamisega seoses.
Enamikul temani jõudnud juhtudel leidis aga volinik põhjaliku analüüsi tulemusel, et tegu oli soolise diskrimineerimisega.
Näiteks pöördus voliniku hinnangu saamise järel kohtusse üks naisametnik, kellele asutus maksis meestest madalamat palka, ehkki naisel oli kvalifikatsioon meestest selgelt kõrgem nii hariduse kui töökogemuse poolest, samuti töö tulemuslikum.
«Tööandja põhjendas, et naisametniku ametipalk oli madalam, kuna tal oli õigus lisatasule pikaaegse staaži eest,» sõnas Sarv. Ta ei pidanud seda õigeks. Ka Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et võrdse tasustamise põhimõte peab kehtima nii iga palgaosa kui ka töötasu suhtes tervikuna.
Kohtusse läks ka üks programmeerijana töötanud naine, kellele maksti tema meeskolleegist vähem palka, ehkki neil olid samad tööülesanded, sama ametijuhend, ametinimetus ja vastutus ja naine oli ametikohal töötanud kauem.
Töövaidluskomisjonis arutati ühe juhtumit, kus Eesti ettevõte maksis Norras kala rookimise eest töölähetuse päevaraha mees- ja naistöötajatele erinevalt – naistele 350 krooni päevas, meestele täpselt sama aja ja töö eest 500 krooni.
Naisvalvuril vähem öötööd?
Soost tulenevat ebavõrdset kohtlemist tundis ka üks valvurina töötanud naine, kelle arvates anti tema meeskolleegidele enam öiseid valvekordi ja ületunnitööd, mille eest oli ette nähtud lisatasu, mille tõttu sai tema kokkuvõttes vähem palka. Kõigi valvurite tunnitasu oli töölepingute kohaselt 15 krooni 90 senti. Õhtuste töötundide eest maksti töötajatele lisatasu 10 ning öiste ja ületundide eest 50 protsenti tunnipalgast.
Avalduse alusel analüüsis volinik valvurite töögraafikuid ja töötundide jaotust, kuid diskrimineerimist ei leidnud. «Kuigi naisvalvuril oli mõne protsendi võrra rohkem päevaseid töötunde ja mõne protsendi võrra vähem öiseid töötunde, ei olnud eeltoodud erinevused piisavalt olulised, et töötundide jaotamisest oleks saanud järeldada soost tulenevat ebavõrdset kohtlemist,» sõnas Margit Sarv.
