Katri Lindau, reporter
Töötukassa pakub töötutele aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad neil end vastavalt tööturu nõuetele täiendada ning omandada seeläbi taas töötaja staatus.
Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Ene Kesleri sõnul on populaarseim meede palgatoetus.
“Palgatoetus on väga reaalne toetus – inimene tõepoolest saab tööle,” ütles Ene Kesler ning lisas, et palgatoetuse kasutamine on tõusuteel ja see huvitab nii suuri kui väikseid ettevõtteid.
Pool palgast töötukassast
Palgatoetuse puhul sõlmib ettevõte või kohalik omavalitsus tööandjana halduslepingu töötukassaga kuni pooleks aastaks, mille jooksul töötukassa maksab tööle võetud endisele töötule poole brutotöötasust kuni miinimumpalga ulatuses.
“Kui tööandja tunneb, et töötaja on tema jaoks väärtuslikum, siis loomulikult võib talle rohkem maksta kui kaks miinimumpalka,” on Kesleri sõnul võimalik sel kombel loodud töökohal enamgi teenida.
Väga oluline on tegevuste õige järjekord. “Tööandja annab meile teada, et tal on vaba töökoht, meie sõlmime tööandjaga halduslepingu ja alles siis tohib tööandja sõlmida töötajaga töölepingu,” selgitas Kesler ning täpsustas, et tulevane töötaja peab kindlasti olema töötu ehk töötukassas arvel seni, kuni tööandja on töötukassaga dokumendid korda saanud.
“Palgatoetus on ühtlasi väga hea indikaator – näitab, millised valdkonnad hakkavad kriisist välja tulema,” märkis Kesler.
Seda toetust on kasutanud näiteks metallkonstruktsioonide ja armatuurterasest toodete valmistamisega tegelev ettevõte Jukmet ning Pajusti ehitusfirma Roovet Ehitus.
Töötukassa pakutavat palgatoetust peavad mõlema firma esindajad vajalikuks.
“Praegu on iga sent arvel, seega on palgatoetus väga kasulik nii ettevõtjale kui loomulikult töötule,” sõnas Jukmeti juhatuse liige Jüri Liivak ning teatas, et töötukassa abiga leitud töötajaga ollakse väga rahul.
Samas ei ole sobiva inimese leidmine praegusel ajalgi sugugi lihtne. “Vaatasime läbi 40 töölesoovija elulookirjelduse ja üsna keeruline oli nende hulgast kolme sobivat leida,” meenutas Roovet Ehituse juhatuse liige Ragnar Liivaste.
“Küll ei ole vajalikku töökogemust ... ja ega inimeste palgasoov ei vasta ka reaalsusele,” nentis ta.
Kuid nii Jüri Liivak kui Ragnar Liivaste kinnitasid, et kui vajavad uusi töötajaid, kasutavad võimaluse korral kindlasti edaspidigi töötukassa abi.
Uusi töökohti on loodud ka ettevõtluse alustamise toetuse toel. “Möödunud aastal taotleti Lääne-Virumaal 57 korral ettevõtluse alustamise toetust, positiivne otsus langetati 52 äriplaani puhul,” sõnas Ene Kesler.
Sel aastal on konkursisõela aga toetuse suure populaarsuse ja raha vähenemise tõttu oluliselt tihendatud - 44 esitatud taotluse hulgast on positiivne rahastamisotsus langetatud 25 äriplaani puhul.
Riskialtid läänevirulased
“Nende seas on olnud palju isikuteenindust, mahepõllumajandust, mesindust, väikepuidutöötlemist, sealhulgas restaureerimist, toitlustust, raamatupidamist, autohooldust ja remonti, igasugust ehitust ning nii edasi,” loetles töötukassa osakonna juhataja.
“Ettevõtluse alustamise toetuse arvulised näitajad on Lääne-Virumaal Eesti keskmisest kõrgemad, küllap on inimesed siin keskmisest ettevõtlikumad ja riskijulgemad,” mainis ta.
Et toetus on siiski väike, vaid 70 000 krooni, seab seegi Kesleri sõnul piirangud. “Suhteliselt paljud äriplaanid on sellised, et inimene, kes on suurest ettevõttest koondatud või mingil muul põhjusel sealt lahkunud, hakkab nüüd tegema sisuliselt sama asja, ainult et ettevõtjana,” selgitas Kesler ning lisas, et osa teeb äriplaani hobi või tegevuse kohta, mida varem on harrastanud.
Nagu toetuste puhul ikka, nii kaasnevad ka töötukassa ettevõtluse alustamise toetusega omad nõuded.
“Ettevõtjal on kohustus aasta aega tegutseda, tal peab olema majandustegevus – ta peab tootma ja müüma, esitama maksu- ja tolliametile aastaaruande ning kaks korda aastas tuleb esitada tegevus- ja finantsaruanne töötukassale,” loetles töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja ja lisas, et pahatahtlikku toetuse ärakasutamist tema teada ette tulnud ei ole.
“On olnud üks kord, et taotleja oli sunnitud toetuse tagasi maksma, aga see oli täielik force majeure’i juhtum, kus loodus oli tegevuse vastu,” ei tea Kesler ühtki teist negatiivset kogemust ettevõtluse alustamise toetusega seoses.
Abitust töötust iseendale tööandjaks
Kui Lea Vahtre möödunud aastal Virulasest mudeliarendusosakonnast koondati ning ta end töötukassas arvele võttis, ei osanud naine arvatagi, et varsti saab temast iseendale palgamaksja.
“Töötukassast suunati mind ettevõtluskoolitusele, seal õpetati, kuidas äriplaani kirjutada. Et äriplaan sai kursuse lõpuks valmis, kuid sobivat tööd ikka ei olnud, mõtlesin, et lähen edasi,” meenutas Lea Vahtre, kuidas ta ettevõtluse alustamise toetuse abil õmblusstuudio Siluett asutamiseni jõudis.
“Ja kuna tütar, kes on Tallinna tehnikakõrgkooli disaini erialal lõpetanud, oli samuti töötuna arvel, võtsin temagi enda juurde palgale. Enne taotlesin talle veel palgatoetust,” rääkis Vahtre.
Kui õmblusstuudio aprillis avati, tuli kiirelt koolilõpetajatele kleite õmblema hakata, ning kuuma suve tõttu laekus hulk suvekleitide tellimusi.
Ettevõtjaks hakkamist Lea Vahtre ei kahetse. “Kui jälgida praegusi tööpakkumisi, siis ma poleks vist senimaani endale sobivat tööd leidnud,” arvas ta.
Samuti on oma äri alustamisega rahul Anu Hansaar, kes kevadel avas Kundas komisjonikaupluse, kus müüakse nii kasutatud kui uusi kodu- ja riidekaupu.
“Kui möödunud aasta septembris koondamisteate sain, mõtlesin, et midagi pean ju tegema, ja nii või teisiti oli mul juba komisjonikaupluse mõte pähe tulnud,” meenutas Hansaar.
Pärast töötukassa pakutud vajaliku ettevõtluskoolituse läbimist esitas Hansaar äriplaani. Toetussumma eest soetas ta poepidamiseks vajaliku – letid, arvuti ja väikekaubiku, millega vanematele ning kaugemal elavatele klientidele kaupa koju toimetada.
“Paar esimest kuud olid suhteliselt rasked, nüüd tundub, et rahvas on mind leidnud ja hakkab paremini minema,” rääkis müüjaks-klienditeenindajaks õppinud ning 30aastase müügikogemusega Anu Hansaar.
