Helve Toomla, jurist
•• Töötan laevafirmas, minu töö näeb ette lähetusi Soome. Mulle selgitati, et tööaeg algab siis, kui alustan tööd Soomes ja sõitu sinna ja tagasi tööaja sisse ei arvestata, sest siis ma tööd ju ei tee. On see nii? Tööandja maksab päevaraha ja töötasu aja eest, mis mul Soomes reaalselt töö peale kulub.
Leian, et lähetusse sõidu aeg on tööaeg, kuna sihtkohta sõidu arvel ei ole tööandjal õigust pikendada tööaega, mille arvestamisel lähtutakse üldisest 8-tunnisest tööpäevast. Lähetusse sõit toimub tööandja korraldusel ja tema kontrolli all, see on töölepingust tuleneva kohustuse täitmine vähemalt kaheksa tunni piires täistööaja korral.
Sõit lähetuse sihtkohta võib kesta ka näiteks kolm ööpäeva ehk 72 tundi. Sellisel juhul ei saa kogu seda aega siiski tööajaks lugeda, vaid tuleks piirduda tavalise tööajaga ehk 24 töötunniga. Küsimusest ei selgu, kas küsija töötab meretöölepingu alusel laevapere liikmena. Kui nii, siis kehtib tema suhtes mereteenistuse seadus, mis sätestab tööaega mõneti erinevalt.
•• Läksin ettevõttesse tööle 2006. aasta 1. augustil ja lahkusin sealt omal soovil täpselt nelja aasta pärast ehk siis tänavu 1. augustil. Puhkust oli mul saada 28 kalendripäeva, see hüvitati rahas. Kuid puhkusearvestuse üleminek tööaastalt kalendriaastale andis mulle veel 21 päeva, kokku siis 49 kasutamata puhkusepäeva. Raamatupidaja kinnitas seda: nii 2006. kui ka 2007. aastast jäi puhkusepäevi alles. Kuidas oleks tööandja pidanud ümber käima minu kasutamata 21 puhkusepäevaga? Rahas seda ei hüvitatud, aga kas oleks pidanud? Kui oleks, siis kas saan seda tagantjärele nõuda ning mitu kuud peale töölepingu lõpetamist on vaidlustamiseks aega?
Puhkus on ette nähtud töötatud aja eest, see tuleb välja teenida. Arvestuse lihtsustamiseks või-dakse puhkust anda küll kogu kalendriaasta eest ja sageli nii, et aasta lõpuni seda välja teenitud pole. Sel juhul saadakse osa puhkusest avansina ehk laenuna. Ja nagu laen, tuleb see tagasi maksta – kas tööga või kui tööleping enne lõpeb, siis rahaga. Töölepinguseaduse (TLS) § 78 lg 3 kohaselt võib tööandja väljatöötamata puhkuse tasu (avansi) töölepingu lõpetamisel töötasust kinni pidada töötaja nõusolekuta. Võib-olla küsijaga nii tehtigi.
Möödunud aastal kehtivuse kaotanud puhkuseseaduse järgi anti puhkust tööaasta eest. Küsija tööaasta kestis 1. augustist kuni 31. juulini. Nii igal aastal kuni 30. juunini 2009. Kui küsija 2009. aastal puhkas 28 kalendripäeva, siis oli see arvatavasti antud veel tööaasta eest ja aasta lõpuks oli välja töötatud viie kuu puhkus. Lisades sellele tänavused seitse töökuud, saamegi hüvitamisele kuulunud 28 kalendripäeva 12 kuu eest.
Hüvitamisele ei kuulu kalendriaasta lõpuni jäänud kuud augustist detsembrini, mil inimene enam ei tööta.
Kui küsijal jäi varasematel tööaastatel osa puhkusepäevi kasutamata, siis pidanuks tööandja päevad hüvitama, aegunud need ei ole. Saamata jäänud puhkusehüvitise nõue tuleb töövaidluskomisjonile või kohtule esitada nelja kuu jooksul arvates lõpparve saamisest, mil selgus, et hüvitist on vähem saadud.
