Ametiühingute Keskliit peab võimalikuks tööturukoolituse osalist rahastamist töötuskindlustusvahenditest juhul, kui tööhõive aktiivmeetmete eelarve üle otsustamine jääb täielikult Eesti Töötukassa nõukogu pädevusse, laiendatakse töötuskindlustusmakse tasujate ringi ning muudetakse töötajatele ja tööandjatele kehtestatud maksemäärasid.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga hinnangul ei ole kuidagi õigustatud valitsuse soov hakata otsustama ühepoolselt tööturukoolituste mahu üle. “Kui koolitusrahad tulevad töötukassast, peab nende täpsem jaotus ja kasutamise otsustamine jääma samuti töötukassa nõukogu ainuõiguseks,” ütles ta.
Ametiühingute hinnangul tuleb juhul, kui töötukassa vahendeid hakatakse kasutama koolituse otstarbel, laiendada töötuskindlustusmakse maksjate ringi. “Täna on töötuskindlustusmaksetest vabastatud juhatuste liikmed, keda meie hinnangul on kuni 50 000 inimest. Töötuskindlustusvahendite otstarbe laiendamise puhul on hädavajalik, et ka need inimesed hakkaksid panustama tööturuteenuste rahastamisse,” tõdes Taliga.
Teiseks ei ole ametiühingujuhi sõnul töötajate ja tööandjate maksemäärade tänane proportsioon enam põhjendatud, pidades silmas tööturukoolituse rahastamist kindlustusmaksest. “Töötajate kõrgema maksemäära ainus põhjendus oli see, et neile makstud kindlustushüvitised olid suuremad kui kulud tööandjate riskide hüvitamisele. Muutunud oludes peame õigeks ühtse kindlustusmakse määra kehtestamist töötajatele ja tööandjatele,” ütles keskliidu esimees.
Töötute koolitus on Taliga sõnul oluline ka tööandjatele, kelle tellimustele tuginedes ja kelle spetsiifilisi vajadusi arvestades töötukassa neid koolitusi korraldab. “Töötute seast võib tulla tuhandeid häid oskustöölisi ja kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, kellest tööandjatel täna suur puudus on,” selgitas ta.
