Helve Toomla, jurist
•• Olen füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Kuu aja eest palkasin endale abiks töötaja, sest töömaht suurenes. Juhtus aga nii, et mu projekt lükati tagasi ning majanduslikel kaalutlustel ei saa ma uut töötajat pidada. Et kutsusin inimese teiselt töökohalt ära, siis sooviksin teda koondada, et tal oleks riigi poolt tagatud toetus kuni uue töö leidmiseni. Kas oleks võimalik viidata mõnele allikale, kust saaksin koondamise kohta rohkem lugeda? Ja kas üldse on võimalik inimest koondada, kui ta on töötanud vaid ühe kuu?
Küsimusest ei selgu, kas küsija sõlmis projektitöö tegemiseks palgatud inimesega töölepingu või mõne muu võlaõigusliku lepingu, näiteks töövõtu- või käsunduslepingu. Koondamise tõttu saab lõpetada ainult töölepingut ja põhjuseks saabki olla see, et küsijal ei ole tööd anda. See, kui kaua inimene on oma tööandja juures töötanud, on oluline koondamisest etteteatamisel ja töötukassalt hüvitise saamisel (mitme kuu töötasu jagu koondamishüvitist makstakse, oleneb töötatud ajast – toim), töölepingu erakorralist ülesütlemist ei mõjuta see kuidagi – koondada saab ja tuleb ikka, olgu või palgal oldud kuu aega. Töötajale, kelle töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe aasta, tuleb anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töölepingu ülesütlemise avaldus (koondamisteade) vähemalt 15 kalendripäeva ette ja maksta hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töösuhteid, sh koondamist ja selle korda, reguleerib töölepinguseadus (TLS). Selle seaduse § 89 lg 1 järgi võib tööandja koondamise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelda siis, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. TLS-i koos selgitustega (käsiraamatut) saab lugeda sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt www.sm.ee. Dokumentide vormistamisel tuleb tingimata lugeda ka töötuskindlustuse seadust (www.tootukassa.ee) ja esitada töötukassale vormikohased tõendid.
•• Töötaja väidab, et tööandjal on kohustus anda puhkust kalendriaasta jooksul isegi siis, kui see on veel välja teenimata, n-ö avansiliselt. Ta viitab teie ühele varasemale vastusele, kus on kirjas, et tööandja võib seda teha, mitte et ta peab seda tegema. Töötaja ei saa vahest aru. Palun selgitage veel kord puhkuse avansina andmise teemat.
Nagu juba korduvalt olen kirjutanud, vajab puhkuse väljatöötamata osa ehk avansi andmine poolte kokkulepet. Tööandja peaks puhkuste ajakava koostamisel oma ettevõtte vajadusi ja töötajate soove arvestades kaaluma, millal ta kellelegi puhkust anda saab ja kas seda tuleb kellelegi avansina anda. Viimasel juhul on vajalik töötaja nõusolek, sest ka tööandja ise ei saa kedagi sundida puhkust ette võtma. Samas peab tööandja silmas pidama, et iga kalendriaasta jooksul peab töötaja saama kätte kogu oma puhkuse, mis tavaliselt kestab 28 kalendripäeva, kuid võib ka pikem olla, ja et puhkust saab osadeks jagada vaid poolte kokkuleppel. Kui töötaja ei ole tänavu enne detsembrit puhkust saanud, siis tuleb tööandjal talle aasta viimasel kuul tõesti puhkust anda, sest selleks ajaks on ta selle täies ulatuses välja teeninud ning on täidetud ka nõue anda puhkust kalendriaasta jooksul.
Töötajatele tuleks selgitada, et neile ei ole kuidagi kasulik puhkust ette kasutada, kuna ette saadud puhkuse tasu peetakse töölepingu lõppemisel töötasust ilma töötaja nõusolekuta kinni. Ja kui töötasu on vahepeal tõusnud, siis võib kinnipeetav summa olla suurem kui kunagi saadud puhkusetasu. Enne 1. juulit 2009 kehtinud palgaseaduse alusel sellist kinnipidamist alati teha ei saanud, nt koondamise korral ei olnud tööandjal sellist võimalust. Uus töölepinguseadus annab tööandjale sellise õiguse alati, ka siis, kui tööleping lõpeb koondamise tõttu.
Saada oma tööalane küsimus:
