Helve Toomla, jurist
•• Minu abikaasa töötas kolm-neli aastat loomatalitajana ning sai tööl vigastada. Röntgenipilt arsti juures suuri vigastusi ei näidanud ja abikaasa saadeti põrutuse diagnoosiga koju. Hiljem aga selgus, et põlveliiges oli siiski tõsiselt viga saanud ning abikaasa oli sunnitud loomatalitaja töö vahetama majahoidja ameti vastu. Kas praegu on veel võimalik taotleda tööõnnetuse tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist (nt palgavahe, sest lihtsama ja vähem tasustatava töö oli ta sunnitud võtma saadud vigastuse tõttu) või kompensatsiooni tööandjalt?
Põhimõtteliselt võib veel praegugi taotleda tervisele tekitatud kahju hüvitamist. Teadmata aga, millal ja millistes tingimustes õnnetus juhtus, kas selle kohta koostati nõuetekohaselt töö-õnnetuse akt ja raport, millal ja missugused olid arstide otsused, ei ole täpset vastust võimalik anda. Soovitan kõik asjasse puutuvad dokumendid kaasa võtta ja pöörduda oma regiooni tööinspektsiooni spetsialisti poole, tema oskab hüvitise saamise või-malusi paremini hinnata. Muidugi võib kohe ka asjatundliku advokaadi või juristi palgata.
•• Kaubandustöötaja töötab graafiku alusel ka riiklikul pühal. Kas kahekordselt tuleb tasustada kõik töötatud tunnid, kuigi 12 töötunnist jääb riikliku püha sisse ainult kaks tundi? Ehk: kas kahekordset töötasu tuleb maksta 12 tunni või ainult kahe tunni eest?
Kahekordselt tuleb kehtiva töölepinguseaduse (TLS) § 45 lg 2 kohaselt maksta ainult selle tööaja osa eest, mis langeb riigipühale, st kahe tunni eest. Sellise selgituse on andnud nii sotsiaalministeerium kui ka tööinspektsioon.
•• Personalitöötaja ütleb, et kogu puhkus — põhipuhkus pluss „tekkinud“ lisapäevad varasemate aastate eest (aastate jooksul välja võtmata puhkusepäevad) — tuleb ära kasutada sel, st 2010. aastal. On see nii või on võimalik osa puhkusepäevi lükata/jätta ka järgmisse aastasse?
2010. a lõpuks tuleb ära kasutada see puhkuseosa, mis on välja teenitud ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2009. Enne 1. juulit 2009 välja töötatud põhi- ja lisapuhkuse nõue aegub töölepinguseaduse (TLS) § 137 kohaselt nelja aasta jooksul arvates TLS-i jõustumisest, st enne 1. juulit 2013 peaksid kõik vanad puhkusepäevad kasutatud saama, muidu need aeguvad. Kuidas neid vanu puhkusepäevi järele jäänud kahele ja poolele aastale jagada, võiks tööandjaga kokku leppida.
•• Kui puhkuselt tagasi tööle läksin, oli tööandja just reisile sõitnud. Õhtul ta helistas ja karjus, et tema ei saa minu peale loota ning kõik asjad on tegemata, kas tahan, et mind ära koondatakse. Viimase lause peale katkestas kõne. Helistasin hiljem tööandjale tagasi ja küsisin, et kas olen koondatud. Tööandja aga vabandas, et oli nii käitunud. Kuue päeva pärast ütles ta, et mõtles mu peale nädalavahetusel ja jõudis otsusele, et mind tuleb ära koondada, kuna teen vigu, ja et kuu algusest olen koondatud. Koondamisteadet ma ei saanud. Lahkusin kontorist ja helistasin hiljem tööandjale. Saime kokku, ta hakkas rääkima uutest tööplaanidest ning küsis, kas mulle sobib, kui ta uue võimaluse annab. Need vead, mida pidin töös tegema, ei olnud tegelikult minu vead, ja seda ma ka selgitasin, aga tööandja ei kuula üldse enam. Varem oli meil väga hea läbisaamine, nüüd aga selline muutus. Kuidas käituda sellise tööandjaga? Mida teha, kas lahkuda töölt oma soovil või kannatada?
Need küsimused oleks mõistlikum esitada psühholoogile. Juristina saan vastata ainult seda, et mõlemad, nii töötaja kui ka tööandja peavad oma kohustusi teineteise ees täitma lojaalselt ehk usaldatavalt. Tööandja kohustus on muu hulgas kontrollida töötaja töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi (TLS § 28 lg 2 p 11). Alandamise ja hirmutamisega rikutakse neid kindlasti.
Samas tuleks siiski selgitada, miks tööandja käitumine on muutunud. Võib-olla peaks küsija ka endalt küsima, mida oleks olnud võimalik teisiti teha ja kuidas edaspidi ise nii käituda, et töölkäimine aina kannatusi ei tekitaks. Selle üle, kas tööleping üles öelda või mitte, peab küsija ikka ise otsustama.
Saada oma tööalane küsimus:
