Helve Toomla, jurist
•• Tööandjal pole enam tööd anda ja nii käsib ta ületundide arvel sel ajal vabu päevi võtta. Need aga, kel ületunde pole, peavad vaba päeva hiljem järele tegema. Kas nii ütleb ka seadus?
Sellist seadusesätet ei ole. Ületunnitöö hüvitatakse tõesti eelkõige vaba aja andmisega, kuid antud juhul on tegemist siiski teise asjaga. Tööandja seadusejärgne kohustus on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga (töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 1). TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd või ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut. Keskmist töötasu ei maksta juhul, kui töö jääb andmata töötaja enda süül.
Töötaja peaks kõnealuses olukorras ise aktiivne olema ja tööd nõudma, ta peab vaidluse korral suutma tõendada, et ta oli tööks valmis. Kui mõne ülemuse suulise ütluse alusel koju jääda, on seda valmisolekut raske tõendada. Mingist vaba päeva järele tegemisest ei saa juttugi olla, kui töötaja on tööd nõudnud ja ta ei ole süüdi töö andmata jätmises (tööseisakus).
Üks „aga” selle küsimuse puhul siiski on. Nimelt pole teada, kuidas arvestatakse küsija tööaega. Summeeritud arvestuse puhul võib tööajakava olla koostatud nii, et mõnel päeval ja nädalal on rohkem töötunde, teisel vähem või üldse mitte. Sel juhul ei ole tegemist tööandja kohustuse rikkumisega ega ka vaba aja hilisema tasatöötamisega.
•• Töötaja on tööle võetud osalise tööajaga, ta teeb tööd 20 tundi nädalas. Põhipalk on 2175 krooni kuus, see on ajatöö eest. Meie ametikohad ning töötasumäärad kinnitab vald. Antud ametikohal on ette nähtud 0,5 kohta ja töötasu 2175 krooni kuus. Töötaja aga pöördus töövaidluskomisjoni. Ta väidab, et osa palka on tal saamata. Võtsin kuu töötasu arvestamisel aluseks täistööajaga normtunnid koefitsiendiga 0,5. Töötaja aga väidab, et 2175 krooni on 80 töötunni eest. Kui kalendrikuus on rohkem töötunde, siis peab talle maksma iga ületatud tunni eest 27 krooni juurde. On see õige?
Kui tegemist on kuupalgalise töötajaga, siis ei maksta töötasu kuu töötundide järgi. Makstakse ikka sedasama kuutöötasu, milles on kokku lepitud, küsimuse järgi siis 2175 krooni kuus, olenemata töötundide arvust kuus. Olnuks töölepingus kirjas tunnitasu, mis peab olema vähemalt 27 krooni, siis tuleb poole kohaga töötamise korral maksta poolte kalendrijärgsete töötundide eest. Kui näiteks novembris on 22 tööpäeva, siis töötunde on 176 ja poole koha puhul 88. Mõnes kuus võib töötunde olla vähem, mõnes rohkem, selle järgi võib ka tunnitasu alusel makstav palk kuude lõikes veidi erineda, kuid aasta jooksul teeb see ikka enam-vähem 2175-kroonise kuutöötasu välja.
•• Töötan koolis õpetajana 1975. aasta oktoobrist. Seni on mulle puhkust arvestatud 1. oktoobrist 30. septembrini kestva tööaasta eest. Põhipuhkus on 56 päeva, ka mullu puhkasin sama palju. Seega on perioodi 1.10.2008-31.09. 2009 puhkus välja võetud. 1.10. 2009 -31.12.2009 eest väljateenitud puhkust ma kasutanud ei ole. Et puhkuse arvestamine läks tööaastalt üle kalendriaastale, arvutasin, et mul on eelmise aasta kolme kuu eest kasutamata 14 päeva. Nii peaks 2010. aasta puhkus olema 56 + 14 = 70 päeva. Kuid kool ja sealne personaliosakond tegid oma arvutused teisiti. Selle järgi oli minu 2010. aasta suvepuhkus pikk hoopis 52 päeva ehk siis ettenähtust isegi vähem. Selgituseks toodi varasem kooliaasta põhine arvestus (1.09– 31.08) ning öeldi ka, et kuna asusin omal ajal tööle alles oktoobris, olen 1975. aastast septembri jagu puhkust n-ö võlgu võtnud.
Küsija on tõepoolest aastate viisi saanud septembrikuu eest puhkust avansina, sest see on puhkuse ajaks olnud välja teenimata. Nüüd nähtavasti tööandja enam puhkust nii anda ei taha ja võimaldab seda ainult väljatöötatud aja eest. TLS § 68 lg 1 kohaselt antaksegi puhkust töötatud aja eest. Arvestuse lihtsustamiseks on tänavusest aastast alates võimalik ka kogu kalendriaasta eest puhkust saada, kuid tavaliselt jäävad selle sisse ka kuud, mis ei ole veel välja töötatud, st osa kalendriaasta puhkusest laenuna. Ja nagu iga laenu andmine või võtmine, eeldab ka see poolte kokkulepet.
Küsija kool on nõustunud laenu andmisega ainult kuni 1. septembrini ja andnud puhkust 14 kalendripäeva eelmisel aastal teenitud kolme kuu ja selle aasta kaheksa kuu eest. Järgmisel aastal saab küsija juba 56 kalendripäeva selle aasta nelja kuu ja tuleva aasta kaheksa kuu eest. Sellise arvestuse puhul on aga väga oluline jälgida, et igal aastal oleks eelmise aasta puhkuseosa hiljemalt 31. detsembriks kasutatud, sest muidu see aegub.
Kui küsijale oleks antud tänavu suvel puhkust 70 kalendripäeva ja tema tööleping oleks mis tahes põhjusel lõppenud näiteks 10. septembril, siis olnuks tööandjal ilma tema nõusolekuta õigus töötasust kinni pidada ette saadud nelja kuu puhkusetasu ja vaevalt see kellelegi meeldiks.
