20. oktoobril 2010 võttis Riigikogu vastu Tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I, 18.11.2010, 1), millega on muuhulgas muudetud ja täpsustatud mõned mitteresidendi tulumaksukohustusega seotud sätted.
1. Muudatused mitteresidendi maksustatavas tulus
2. Mitteresidendile lubatud mahaarvamised ja maksuvabastused
3. Püsiva tegevuskoha mõiste ja kasumi väljaviimise maksustamine
4. Deklareerimine
1. Muudatused mitteresidendi maksustatavas tulus
* Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 29 lõikesse 1 lisatakse viide TuMS § 13 lõigetele 1 ja 11, mis sisuliselt laiendab mitteresidendi töötamisest saadud tulu maksustamist Eestis. Näiteks tööandja makstav haigushüvitis on mitteresidendile alates 2011. aastast maksustatav tulu.
* Lisaks residendist juriidilise isiku makstud juhtimis- või kontrollorgani liikme tasule on tulumaksuga maksustatav ka rahaline tasu, mida makstakse mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel (TuMS § 29 lg 2).
* Alates 2011. aastast ei ole elatis ega elatisabi saajale maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 9) ning elatise maksja ei saa makstud elatist tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata.
* Muu tulu on alates 2011. aastast maksustatav ka juhul, kui väljamaksja on mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7) kaudu või arvel.
2. Mitteresidendile lubatud mahaarvamised ja maksuvabastused
* Alates 2011. aastast mitteresidendile tehtud väljamaksetelt võib enne tulumaksu kinnipidamist maha arvata kinnipeetud töötuskindlustusmakse (TuMS § 311 lg 1, § 41 p 2, § 42 lg 5), mistõttu muutub kinnipeetava tulumaksu arvutuskäik deklaratsiooni TSD lisal 2 (deklaratsioonivorm ei muutu). Näiteks väljamakselt suuruses 1000 EUR, millelt peetakse kinni töötuskindlustusmakse 28 EUR (2,8%), arvutatakse kinnipeetav tulumaks summas 204.12 = (1000 – 28)*0,21. Kuni 2010. aastani arvutati mitteresidendile tehtud väljamakselt kinnipeetav tulumaks alati ilma mahaarvamisi tegemata.
* Alates 2011. aastast on mitteresidendi kasu elukoha võõrandamisest maksuvaba tulumaksuseaduse § 15 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel (TuMS § 31 lg 1).
* Alates 2011. aastast laieneb TuMS § 40 lg 2 p 3 alusel tulumaksu kinnipidamise vabastus Eesti äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjatele lisaks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjatele, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu. Saaja on kohustud Eestis maksustatava ettevõtlustulu ise deklareerima vormil E1.
* Euroopa Majanduspiirkonna (kuni 2010 Euroopa Liidu) teise liikmesriigi resident, kes esitab Eesti residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, saab teha Eesti residendile ettenähtud mahaarvamisi proportsionaalselt oma Eestis maksustatava tuluga, kui ta sai maksustamisperioodil
* vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis (TuMS § 311lg (2)) või
* alla 75% oma maksustatavast tulust Eestis, kuid tõendab, et ta ei saanud teha residendile ettenähtud mahaarvamisi väljaspool Eestit (TuMS § 311lg (3)) .
3. Püsiva tegevuskoha mõiste ja kasumi väljaviimise maksustamine
* Alates 2011. aastast on muudetud püsiva tegevuskoha mõistet (TuMS § 7): püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.
Seega on võimalik, et ka liikuva iseloomuga tegevusest tekib püsiv tegevuskoht, koha tuvastamisest tähtsam on Eestis toimuva tegevusega tekkiv majandusüksus. Püsiva tegevuskoha mõiste ei ole muutunud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingutes, mis mõjutavad mitteresidendi maksustamist Eestis.
* Eestis maksustatakse mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu teenitud kasumit, kuid maksustamise hetk on lükatud selle jaotamisele ehk püsivast tegevuskohast väljaviimise hetkeni. Alates 2011. aastast kehtiva tulumaksuseaduse § 53 lg 4 sõnastusega täpsustatakse seda mõtet eelmisega võrreldes, mil maksustati väljaviidud vara maksumust, mis ületas sissetoodud vara maksumuse. Püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara väljaviimist enam täiendavalt ei maksustata, kuigi üleminekusättena maksustatakse sissetoodud vara, mille ulatuses viidi enne 2011. aasta 1. jaanuari püsivale tegevuskohale omistatud kasum maksuvabalt välja (TuMS § 61 lg 42). Erinevalt seni kehtinud sõnastusest ei sõltu mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu teenitud kasumi maksustamine püsiva tegevuskoha registreerimisest.
4. Deklareerimine
* Mitteresidendile tehtud väljamakselt saab enne tulumaksu kinnipidamist maha arvata kinnipeetud töötuskindlustusmakse, kuid muudatusi TSD lisa 2 ridades ei ole, muutub vaid tulumaksu arvutuskäik.
* Muutub mitteresidendist juriidilise isiku, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, kasumi deklareerimise vorm TSD lisa 6 tulenevalt kasumi maksustamise põhimõtete muutumisest tulumaksuseaduse § 53 lg-s 4.
* Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis väljaviidud kasumi kohta vormil INF 1. Deklaratsioon esitatakse ka Eestis maksuvabade saadud TuMS § 50 lõikes 11 või § 53 lõikes 41 nimetatud dividendide ja § 50 lõikes 21 või § 53 lõikes 47 nimetatud väljamaksete suuruse ning tegijate kohta vormil INF 11. Informeerival eesmärgil deklareeritakse ka väljaviidud kasumiosa, millele kohaldub Eestis maksuvabastus riikidevahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise lepingu alusel.
