Kadri Ibrus
Tulevaste töötavate pensionäride tervise hoidmiseks tuleb riigil panustada enam töötervishoidu.
Masu on mõjunud laastavalt töötavate inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele, tööandjad ei soovi aga just nimelt masu tõttu luua paremaid töötingimusi ega investeerida inimeste tervise hoidmisse.
„Inimesed on hakanud ütlema, et nad on rohkem väsinud kui varem,” tõdes ühe suurema töötervishoiuga tegeleva asutuse, erapraksise Qvalitas peaarst Toomas Põld. „Viriseda ka ei tohi, tööandja ütleb kohe, et mul on siin ukse taga kümme inimest, kes oleksid kohe valmis teie töökohale asuma,” kirjeldas Põld.
Tervisele mõjuvad kasvav närvipinge, stress, lisanduvad ületunnid ja töökohustused, mis on osa inimeste lahtilaskmise tõttu tööle jäänute kanda. Samuti on arsti sõnul oma osa uuel süsteemil, mille järgi tuleb esimeste haiguspäevade eest maksta töötajal endal, siis tööandjal ja alles kaheksanda päeva eest hakkab maksma haigekassa. „Inimesed ei saa neid päevi endale lubada – nende palgast on see ikka oluline osa –, mistõttu käivad nad ikkagi haigetena tööl. Sellel on veel see halb mõju, et nii nad levitavad haigusi edasi,” märkis Põld.
Kõige tervisekahjulikumaks tööks on Põllu sõnul saanud kontoritöö. Klaasist majade ruumid, kus aknad lahti ei käi ja töötajad peavad hingama kuiva ventilatsioonisüsteemi õhku, ei ole inimeste jaoks ehitatud, kahetses ta. Ning tundide viisi arvutite ees istumine tekitab samuti hulga tervisehädasid. Doktoril on palju näiteid, kuidas sellistes tingimustes töötanutel on välja arenenud tõsised tervisehäired, mis rikuvad ära inimese ülejäänud produktiivse elu.
Mõeldes veel selle peale, et pensioniiga muudkui lükatakse edasi ja inimesed peavad oma töökohal reipalt püsima ka 60. eluaastates, oleks eriti vajalik investeerida inimeste tervise hoidmisse, leiab doktor Põld.
Kuigi firmadele on kohustuslik teha regulaarselt töötajate tervisekontrolli, teeb seda Qvalitase juhatuse esimehe Tõnu Veldi arvutuste kohaselt siiski kõigest 40–50 protsenti firmadest.
Pani erilise põntsu
Erilise põntsu pani igasugustele algatustele majanduskriisi algus, pärast mida on tööandjad veelgi vähem valmis töötajate tervisesse investeerima. Ka Põllu sõnul on tööandjad viimasel ajal eriti kitsid terviseuuringute tegemisel – tehakse vaid kohustuslik osa.
Selline ennetusest kõrvale hoidmine läheb aga meile kõigile kalliks maksma, tuletab Velt meelde – kõigi tekkinud tervisehädade ravi arveid tuleb meil hiljem solidaarselt maksta. Tema sõnul võiks firmade motivatsiooni suurendada nii, et igale nende panusele töötervishoidu lisab riik pool, kiites seega neid ettevõtteid. Ka võiks neid premeerida maksusoodustustega. Praegu on seis paraku vastupidine, töötajate sporditrennide eest tasumine läheb erisoodustusmaksu alla – ehk firmaomanikke pigem karistatakse selle eest, et nad hoolivad oma töötajatest.
Kokku maksavad Eesti firmad tervisekontrollide tegemiseks sada miljonit krooni (6,39 miljonit eurot) aastas, on Velt välja arvutanud. Kõigi Eesti inimeste panus oma ravi eest maksmisel – ehk inimeste omaosalus, kuhu kuuluvad näiteks ravimite ost ja hambaravi – on kokku kaks miljardit krooni (127 miljonit eurot) aastas. (Haigekassale makstavad maksud ei ole sinna sisse arvestatud.)
Tehnikajuht sai tingimisi karistuse
•• Tartu maakohus tunnistas eile süüdi Aido Sireli (42) töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramise tõttu ettevaatamatusest inimese surma põhjustamises ja dokumendi võltsimises.
•• Sirel saatis tehnikajuhina töötades ning töökeskkonna ja ohutustehnika eest vastutades 2007. aasta juunis tsemendipunkrite puhastamiseks töötajatele appi kaks eelneva kogemuseta meest. Sirel ei tutvustanud meestele ees ootava töö ohutuid võtteid. 4. juunil 2007 toimunud punkrite puhastamise käigus tekkis tsemendivaring, mis mattis punkris viibinud 22-aastase mehe enda alla. Mees suri.
•• Lisaks võltsis Sirel süüdistuse järgi pärast tööõnnetust hukkunu töökaitsekoolituse registreerimise kaardil tema allkirja.
•• Kohus määras Sirelile üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
•• Süüdistatav ja tsiviilkostja peavad kannatanu kasuks solidaarselt hüvitama 1329,36 eurot. Lisaks peab Sirel menetluskuludena tasuma kokku 1002,69 eurot.
