Helve Toomla, jurist
•• Olen ettevõttes töötanud üle kolme aasta, juunis jään rasedus- ja sünnituspuhkusele. Palun täpsustage minu õigusi ja kohustusi kahel alljärgneval juhul: 1) kasutan väljateenitud puhkuse ära enne dekreeti jäämist; 2) ei kasuta puhkust ära. Mis mind tööle naastes ees ootaks: kas mul on pärast 1,5-aastast lapsehoolduspuhkust õigus korralisele puhkusele või mitte ja kas see sõltub ikka sellest, kuidas enne dekreeti oma asjad korraldan?
Erinevus võib tulla eelkõige puhkusetasus, kuna keskmise päevatasu arvutamise viis võib olla erinev – enne rasedus- ja sünnituspuhkust lähtutakse viimase kuue kalendrikuu töötasust, vahetult pärast lapsehoolduspuhkust aga töölepingus kokkulepitud palgast, mis võib olla ka indekseeritud alampalkade suhtega. Küsija saab ise arvutada, kui suurt puhkusetasu ta ühel või teisel juhul saaks. See arvutatakse valitsuse 11. juuni 2009 määrusega nr 91 kehtestatud „Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra” järgi.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg arvatakse puhkuseõigust andva aja hulka, lapsehoolduspuhkust aga mitte. Samas ei lähe lapsehoolduspuhkuse aeg aegumise aja hulka, st pärast seda saab kasutada puhkust, mis on välja teenitud enne lapsehoolduspuhkust.
Küsimusele, kas pärast lapsehoolduspuhkust on õigus korralisele puhkusele, on raske vastata, kuna see sõltub mitmest asjaolust – kas ja kui palju on puhkust välja teenitud, kas ja kui palju on tööandja nõus puhkust avansina andma. Töölepinguseaduse kohaselt on naisel õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust. Seega on valida kolme võimaluse vahel ja küsijal tuleb otsustada, kas ta soovib puhata enne lapse sündi või pärast seda.
22. veebruari rubriigis läks lühendamise käigus kaduma vastuse õige mõte. Vabandan lugejate ja Helve Toomla ees ning avaldame küsimuse ja vastuse tervikteksti siinkohal uuesti. Agne Narusk
•• Soovin valmis kirjutada ja ära kaitsta rahvusvahelise instituudi poolt korraldatava koolituse lõputöö. Olen nelja-aastase koolituse, mida viiakse läbi ka Eestis, läbi teinud juba aastaid tagasi, kuid toona jäi litsentsi saamiseks vajalik lõputöö isiklikel põhjustel tegemata. Praegu töötan täistööajaga mittetulundusühingus. Kas ja millistel tingimustel on mul võimalik õppepuhkust saada?
Õppepuhkust antakse täiskasvanute koolituse seaduse alusel taseme-, tööalases ning vabahariduslikus koolituses osalejale. Küsija puhul võib kõne alla tulla tööalane koolitus, kui on tegemist kutse-, ameti- ja/või eri-alaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise ning täiendamisega või ümberõppimisega. Kõiki asjaolusid täpselt teadmata ei julge ma öelda, et küsijal on lausa õigus nõuda tööalaseks koolituseks mõeldud õppepuhkust. Kui aga tööandjast mittetulundusühing leiab, et tema töötaja omandatav litsents on ühingule kasulik ja vajalik, siis võidakse ka omavahel õppepuhkuses kokku leppida, nii nagu tööalaseks koolituseks on ette nähtud – kuni 30 kalendripäeva kalendriaastas, sellest 20 päeva keskmise töötasu säilitamisega. Alati on võimalik taotleda palgata puhkust. Täiskasvanuharidusega tegeleb haridus- ja teadusministeerium (www.hm.ee), sealsete spetsialistidega tasub nõu pidada.
