Helve Toomla, jurist
•• Soovin selgitust järgmisele olukorrale. Töötaja asendab puhkavat või haiget kolleegi, s.t teeb ära kahe inimese töö. Tööandjate seas on levinud seisukoht, et „sa ju ise ka puhkad või oled haige ja keegi teeb siis sinu töö ära”. Ehk: ärategijale pole vaja selle eest maksta. Vana töölepinguseadus kohustas maksma asendustasu, kuidas on nüüd? Kui vanas seaduses oli nõudeaeg palgale kolm aastat ja seetõttu sai asendustasu välja nõuda ka hiljem (nt pärast töölt lahkumist) ning tõendamiskohustus oli tööandjal, siis kuidas toimida uue töölepinguseaduse puhul?
Uus töölepinguseadus (TLS) sõnaselgelt asendustasu ei käsitle, kuid asendamise korral tuleb tõenäoliselt teha tööd, milles töölepingus ei ole kokku lepitud. Sel juhul tuleks enne kokku leppida, millist lisatööd tehakse ja kui palju selle eest lisatasu makstakse. Sisuliselt on tegemist sama korraga, mis oli ette nähtud nüüdseks kehtetus palgaseaduses: töötajal, kes teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse palka või makstakse lisatasu poolte kokkuleppega kindlaks määratud suuruses. Niisiis ei näinud ka vana seadus kindlas suuruses asendustasu ette, ikka oli tarvis kokkulepet.
Lisatöö eest makstav tasu on töötasu, mille aegumistähtaeg on endiselt kolm aastat. Küsija eksib, kui arvab, et vaidluses lisatasu üle oli tõendamiskohustus tööandjal. Oma nõuete tõendamiskohustus oli ja on üldjuhul ikka nõudjal. Ja töötasu nõudmisega ei tasuks kellelgi kolm aastat oodata, vaid see võimalikult kiiresti esitada, siis on asju kergem tõendada ja lahendada.
•• Töötajal on pidevat tööstaaži 12 aastat, ühtlasi on ta vanaduspensionär. Kui palju hüvitist peaks ta koondamisel saama?
Kui tööstaaži sama tööandja juures on üle kümne aasta ja tööandja on andnud ülesütlemis-avalduse (koondamisteate) vähemalt 90 kalendripäeva ette, peab tööandja maksma koondamise korral hüvitiseks ühe kuu keskmise ja töötukassa kahe kuu keskmise töötasu. Kui etteteatamistähtaega on rikutud (koondamisteade on antud vähem kui 90 päeva ette), tuleb tööandjal maksta lisaks eelöeldule ka hüvitist ulatuses, mida töötajal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimise korral.
