Noorte töötamine suvisel koolivaheajal on kasulik uute teadmist, oskuste ja kogemuste omandamiseks. Samas tuleb noore tööellu sisenemisel arvestada nende võimete, elu- ja töökogemuse vähesusega võrreldes täiskasvanutega ning seepärast on nende palkamisele kehtestatud rangemad reeglid.
Euroopa statistika kohaselt on 18-24-aastaste noorte tööõnnetuse risk 50 protsenti kõrgem kui teistes vanusekategooriates. Nooremate kui 18-aastaste ehk alaealiste, kutsekoolide õpilaste, tööpraktikal viibivate õpilaste ja kooli ajal juhutöid tegevate töötajate suhtes kehtivad töölepingu seadusest ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt rangemad reeglid, mis piiravad nende tööaega ja kokkupuudet ohtudega töökeskkonnas. Tänu sellele esineb alaealistega juhtunud tööõnnetusi harvem.
Alaealise või ka juba täisealiste, kuid alles tööelu alustavate noorte, ohutusele töökeskkonnas peab tööandja pöörama erilist tähelepanu. Alaealistele tuleb erikaitse tagada füüsiliste ja moraalsete ohtude, eelkõige otseselt või kaudselt nende tööst tulenevate ohtude eest.
Mõnel puhul alaealise töötamine keelatud
Vabariigi Valitsuse määrustega on kehtestatud töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud ning alaealistele lubatud kergete tööde loetelu.
Keelatud tööde loetelu määruse kohaselt ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, kui tegemist on näiteks kerge füüsilise tööga ruumis temperatuuril alla +19 °C või üle +26 °C ning keskmise raskusega füüsilise tööga ruumis temperatuuril alla +16 ° või üle +24 °C. Samuti ei tohi alaealist luba tööle metsikute või mürkloomadega või tööle, mis on seotud varisemisohuga (näiteks lammutustööle). Kuid alaealisele ei sobi ka näiteks muruniidukiga töötamine.
Alla 18-aastase noore töölevõtmisel tuleb lähtuda lisaks piirangutest, mis tulenevad alkoholiseadusest, hasartmänguseadusest, pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadusest ning tubakaseadusest.
Näiteks ei tohi alkoholiseaduse kohaselt alaealist rakendada tööl, mis on seotud alkoholi käitlemisega ning vastavalt tubakaseadusele on alaealise jaoks keelatud tööd, mis on seotud tubakatoodete käitlemisega.
Töölepingu seadusega on kehtestatud piirangud noorte töötamise ajale. Alaealine ei tohi teha tööd üle temale ettenähtud tööaja, töötada vahetult enne koolipäeva algust ja töötada kella 22–6 vahelisel ajal.
Mõnel puhul on hilisel õhtutunnil töötamine siiski lubatud. Alaealine võib täiskasvanu järelevalve all teha loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20-24.
Milliseid tööd siis lubatud on?
Alaealise tööle lubamine on seotud tema vanuse ja koolikohustusega. Koolikohustuslik on alaealine kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
7-12-aastasel lapsel on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal - näiteks jagada reklaamlehti või osaleda näitlejana etenduses. 13-14-aastastel alaealistel ja 15-16-aastastel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha ka muud kerget tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pungutust.
Näiteks võib tuua põllumajandustöödest marjade või puuviljade korjamine, kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine kaubandus-ja teenindusettevõtetes, kui sellega ei kaasne raskuste käsitsi teisaldamist, laudade katmine teenindusettevõtetes, kui sellega ei kaasne kokkupuude alkoholi- ja/või tubakatoodetega.
Sobib ka käsitöö, töötamine asjaajajana ning puhastus- ja koristustööd, kus ei esine kokkupuudet noore tervist ohustavate teguritega.
Alaealine, kes on 15-17-aastane ja ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha töid, mis ei ole keelatud ehk mis ei ohusta noore tervist. Tööandja peab suutma enne noore tööle lubamist tuvastada töökeskkonna ohutegurid ja hindama riske.
Milline leping sõlmida?
Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid töö tegemise võib kokku leppida ka käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu sarnase lepinguga.
Alaealine töötaja võib ennast tööd tehes kõige turvalisemalt tunda, kui temaga on sõlmitud kirjalik tööleping. Tööleping annab suuremad tagatised, sest selle lepinguga reguleeritakse tööprotsessi, s.t. määratakse konkreetne tööaeg, tööülesanded, aga ka töötasu, mis ei sõltu ainult sellest, kas teatud kogus ajalehti või suveniire saab sel päeval müüdud või mitte.
Töölepinguga töötades peab ka alaealise töötasu vastama vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale, mis on 1,73 eurot tunnis ja 278,02 eurot kuus, kui töötatakse täistööajaga.
Alla 18-aastastel on lühendatud täistööaeg sõltuvalt vanusest ja koolikohustusest:
• 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas;
• 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas;
• 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas;
• 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
Lapsevanem annab nõusoleku ja vastutab
Alaealine on teatavasti piiratud teovõimega isik, kelle tehingu tegemine ehk siis antud juhul lepingu sõlmimine on samuti seadusest tulenevalt piiratud. Igasuguse lepingu sõlmimiseks alaealisega on vaja tema seadusliku esindaja ehk üldjuhul lapsevanema nõusolekut.
Seadusliku esindaja heakskiitu on vaja nii töölepingu kui ka töövõtu või käsunduslepingu sõlmimiseks. Kui lapsevanem seadusliku esindajana nõusolekut ei anna, on tehing tühine ja tööandja alaealist tööle lubada ei tohi.
Töölepingu sõlmimine tähendab tööandjale vastustuse võtmist töö korraldamise eest. Kui laps asub tööd tegema töövõtu- või käsunduslepingu alusel, vastutab tema tegemiste eest lapsevanem ja kui tööle lubatud noor jätab lepingus näidatud tellimuse või käsundi täitmata, võib juhtuda, et lapsevanem seadusliku esindajana peab selle hiljem ise täitma või siis tellijale või käsundiandjale tekitatud kahju hüvitama.
Tööinspektori nõusolek
Töölepingu sõlmimiseks 7-14-aastase lapsega peab tööandja lisaks noore enda ja lapsevanema nõusolekule taotlema nõusoleku tööinspektorilt. Tööinspektor võtab vajadusel enne nõusoleku andmist ühendust nii tööle sooviva noorega kui ka lapsevanema või seadusliku esindajaga.
Kui tööinspektoril tekib põhjendatud kahtlus 7-12-aastase alaealise soovis töötada, võib ta asja lahendamisse kaasata lastekaitsetöötaja.
Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Tööinspektor annab tööandjale nõusoleku alaealise tööle lubamiseks, kui on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha ja tema seaduslik esindaja on sellega nõus.
Peamised probleemid
Tööinspektsiooni juristi vastuvõtule ja töövaidluskomisjonide poole pöördutakse alaealiste töötamisega seoses eelkõige juhul, kui laps ei ole saanud kätte oma töötasu või alaealise tööpäevad on nagu täiskasvanutel 8-12 tundi või lapsevanemal tekib kahtlus, kas pakutav töö on ikka alaealisele sobiv ja lubatud.
Tööinspektsioonile laekuvatest küsimustest ja kaebustest tuleb sageli välja, et alaealised käivad tööl mitteametlikult (lepinguta) ja saavad nn ümbrikupalka. Mustalt töötamine võib eriti ohustada alaealist, sest võib eeldada, et selline tööandja ei järgi ka alaealistega seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist.
2010.aastal registreeriti 7 alaealisega juhtunud tööõnnetust. Alaealistega juhtunud õnnetuste põhjuseks on tavaliselt ühelt poolt noore töötaja hooletus ja teiselt tööandja teadmatus ning oskamatus märgata ohte ja neid ennetada.
Kokkuvõttes: Noorele inimesele (alaealisele) sobib vaid töö, mis on:
• Tervisele ohutu
• Võimaldab hariduse omandamist
• Noorele jõukohane
• Seadusega lubatud
Vastutust kannavad nii tööandja kui ka alaealise seaduslik esindaja.
Meeli Miidla-Vanatalu
Toimetas: Merike Tamm
