Töötajad on täna kõige rohkem kimpus sellega, et ei saa töösuhte lõppedes tööandjalt raha kätte ja võlg muudkui kuhjub, rääkis õigusteenuste büroo juhataja Hille Raud.
«Suurim häda on praegu see, et töötajad usuvad tööandja lubadusi - küll me kunagi palka maksame, jätka seni töötamist. Kui inimene oma murega lõpuks juristi juurde jõuab, siis on tal saamata seitsme, üheksa ja isegi kaheteistkümne kuu töötasu,» rääkis Raud ajalehele Pealinn.
Tallinna tööbörsi koostööpartneri juhi sõnul on saamata jäänud töötasu seaduse vaatevinklist «kerge» juhtum, sest töötajal on õigus palk kätte saada. Mida pikemalt aga on töötasu võlg kuhjunud, seda suuremaks kasvab oht, et tööandjalt on seda võimatu kätte saada.
«Tööandja laiutab käsi, ütleb, et raha lihtsalt ei ole, kuulutage pankrot välja. Tööandja pankroti taotlemine tähendab aga ka kohtumenetluse kulusid,» selgitas jurist.
Seega on juristi kindel soovitus - mitte töötasu võlga koguda. «Kui tööandjal palgaraha maksta ei ole ja teie heas usus jätkate töötamist, siis võib teie saavutuseks jääda üksnes töörõõm ja piisavalt õigusi, aga raha kätte ei saa,» sõnas Raud.
Kui tööandja vabatahtlikult oma kohustusi ei täida, siis on vaja juristi. Töötasu saab töötaja nõuda kolme aasta jooksul vaieldavast palgapäevast. Saamata koondamishüvitise, kasutamata puhkuse hüvitise ja muu lõpparvega seonduva vaidlustamiseks ning viivise nõudmiseks töötasu või lõpparvega viivitamise eest on aega neli kuud alates viimasest tööpäevast.
Haruldased pole ka juhtumid, kus tööandja annab suulise korralduse koju jääda, hiljem aga kuritarvitab usaldust ja süüdistab töötajat töökohustuste rikkumises. «Kui tööandja palub või käsib teil koju jääda või ei lase tööle, siis tuleb igal juhul tööandjalt küsida «kojujäämise» korraldus kirjalikult või vähemalt e-kirjana, sest tegemist on väga olulise rikkumisega,» soovitas jurist.
Raud toonitas, et töötaja peab oma töökohustuste täitmise suhtes olema seni aktiivne, kuni saab selgeks tahe leping lõpetada kas poolte kokkuleppega või ühepoolselt ülesütlemisega. Näiteks tõi jurist juhtumi, kui mais saadeti töötaja kokkulepitult tasustamata puhkusele, aga kui suve jooksul inimene ise tööandjaga ei kontakteeru ega tunne huvi, kuidas on lood tööga, siis kuidas saab ta hakata detsembris rääkima oma õiguste kaitsmisest.
Kui töötaja on kindel, et tööandja ei käitunud temaga töölepingu lõpetamisel seaduspäraselt, saab ta oma õigusi kaitsma asuda töövaidluskomisjonis või kohtus 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest.
Toimetas: Sirje Niitra
