Kristiina Kruuse, reporter
Hooajatöödega saab eriti just suvel hoo sisse mustalt töötamine – nii nende seas, kes teevad teadlikult ebaseaduslikku tööd, kui nende hulgas, keda tööandjad tühjade lubadustega jultunult ära kasutavad.
«Moodi on läinud uus töövorm – proovitöö, mis tähendab, et tööandja laseb inimesel tööd nii-öelda proovida, kuid ei kavatsegi temaga lepingut sõlmida,» rääkis töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli.
Sel esmaspäevalgi tuli Tartus töötukassa uksest sisse nõutu inimene, kes oli kaks nädalat tööd teinud, uskudes tööandja suulist lubadust, et temaga sõlmitakse pärast prooviaega leping. Nädalate möödudes jäi inimene aga ilma nii lepingust kui töötukassa hüvitisest, kuna ta oli vahepeal tööl käinud.
Väli selgitas, et töölepinguseaduses ei ole sellist punkti nagu proovitöö, vaid see on tööandjate omalooming. Ainus võimalus proovitööks on töötukassa proovitöö teenuse kaudu.
Teadlikud nihverdajad
Naiivsetest tööotsijatest, kes on nõus tööandja lubadusi uskudes mitu nädalat lepinguta töötama, leidub ebaseaduslikult töötajate hulgas Väli sõnul siiski rohkem neid, kes teevad seda teadlikult.
«Jah, mina olen üks neist, kes käib mustalt tööl, aga mitte Eestis, vaid sõidan Soome vahet,» tunnistas 29-aastane kahe väikse lapse isa, kes oma nime pole nõus ebaseadusliku töö kontekstis leheveergudel avaldama. Soomes teeb mees kõikvõimalikke ehitustöid ning vajaduse korral lõhub kas või küttepuid.
Põhjus, miks mees eelistab Soomes musta tööd, peitub sealsetes kõrgemates tulumaksumäärades, mis võivad maksukaardi puudumise korral küündida kuni 60 protsendini, maksukaardiga, kuid lühema lepinguga 35 protsendini.
Mustalt töötamine ei ole mehe sõnul asi, millega uhkustada, kuid vähemalt Soomes tööl käies on see tema meelest olude sund. Soome kõrvalt vahepeal ka Eestis töötades aga noor pereisa maksudest kõrvale ei hiili. «Meie niigi madalate maksude juures ei näe ma sel mõtet. Ma jään ju kõigist garantiidest ilma. Mis siis, kui mulle kukub raud jala peale?» küsis ta.
Töötukassa Tartumaa büroo juhi Jane Väli sõnul jätabki ebaseaduslik töö inimese ilma igasugusest kindlustundest, sest tööandja võib töötajaga teha, mida ta heaks arvab: jätta teda päevapealt ilma palgast, puhkusest, hüvitistest ja ka tööst endast.
Mustalt töötavate nihverdajatega, kes tahavad ravikindlustuse saamiseks end töötuna arvele võtta, puutub töötukassa pidevalt kokku. «Statistikat ei ole, aga kõhutunne ütleb, et umbes 10 protsenti meil arvel olevatest töötutest käib tegelikult osaliselt tööl,» lausus Väli.
Pettuste jälil
Kõige rohkem on Väli sõnul ebaseaduslikult töötajate hulgas madala haridustasemega, kohati isegi põhiharidusega noori mehi.
Väli lisas, et varem või hiljem jäävad paljud neist petturitest vahele ning neil tuleb tagasi maksta kogu raha, mis nad on töötukassalt saanud. «Mustalt töötamisest ei ole võita mitte midagi. Sisuliselt jääb töötaja ju kõigest ilma, ka oma südametunnistusest,» lausus töötukassa Tartumaa büroo juht Jane Väli.
Millega riskid?
• Mustalt töötades riskib inimene muu hulgas oma pensioni, emapalga, haigusraha, töötuskindlustushüvitise ning laenu- ja krediidivõimalustega, mis kõik sõltuvad ametlikust sissetulekust.
Allikas: maksu- ja tolliamet
