Kas paaripäevane palgamaksmisega hilinemine annab töötajale õiguse öelda päevapealt üles töölepingu ning nõuda kompensatsiooni?
Küsimus: töötaja esitas erakorralise ülesütlemisavalduse päevapealt lahkumisega, kuna töötasu maksmine hilines mitme päeva võrra. Lisaks nõuab ta hüvitiseks 3 kuu töötasu. Palgapäev langes pühapäevale, kuid raha sai töötajale üle kantud alles teisipäeva õhtul. Tegemist oli esmakordse viivitusega. Ütlesin töötajale, et ei ole sellel alusel töölepingu lõpetamisega nõus ja palusin järgmine päev tööle tulla, mida ta aga ei teinud. Paari päeva pärast saatsin ise talle ülesütlemisavalduse töökohustuste rikkumise tõttu, tema aga pöördus töövaidluskomisjoni. Mis ma valesti tegin?
Vastus: töötaja võib töölepingu tõepoolest mõjuvatel põhjustel erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel, viidates tööandjapoolse kohustuse olulisele rikkumisele. Kuna aga viidatud säte annab tööandja rikkumiste kohta vaid näidisloetelu, on nõutav, et töötaja oma ülesütlemisavalduses tooks välja need konkreetsed rikkumised, milles ta tööandjat süüdistab, sest midagi väites peab suutma seda ka tõendada. Tööandjal on siis võimalik nende kaalukust hinnata, sest põhjus, mis töötajale tundub oluline, ei pruugi seda olla tööandja arvates.
Tööandjapoolse kohustuse rikkumise korral on võtmesõnaks "oluline", antud juhul oluline viivitamine töötasu maksmisega. Alatasa küsitakse, kui pikk on oluline viivitamine. Mingit numbrit öelda ei saa, see sõltub kaasnevatest asjaoludest, eelkõige töötajale kahju tekkimisest. Kui oma laenude teenindamiseks on igakuiseks maksetähtajaks valitud palgapäev, võib juba paaripäevane viivitus kaasa tuua pangapoolse sanktsiooni rakendamise.
Otsene kahju võib tekkida viiviste maksmises kommunaalmaksete tasumisega hilinemisel. Või kui ei ole võimalik ettenähtud ravimeid õigeaegselt välja osta ja see viib töötaja terviseseisundi märgatavale halvenemisele. Või olukord, kus tööandja mingi osa kokkulepitud tasust töötajale küll iga kuu üle kannab, kuid võlgnevus kogu saadaoleva palga osas ja omakorda ka töötaja võlad aina kasvavad.
Üldjuhul loetakse paarikuulist palgaviivitust juba olulisi probleeme tekitavaks, kuid iga vaidluse korral hinnatakse asjaolusid ning tõendeid kogumis ja otsustatakse, kas on tegemist tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega või mitte.
Ülesütlemisavaldus on ühe lepingupoole tahteavaldus tööleping lõpetada, teise poole nõusolekut selleks vaja ei ole.
Tööleping lõppes kuupäeval, mille töötaja oma avaldusse kirjutas ning see, et tööandja talle teatas mittenõustumisest ning käskis edasi tööl käia, ei oma juriidilist tähendust. Töölepingu lõppemisega muutusid kõik nõuded – töötasu, hüvitised – sissenõutavaks. Tööandjapoolne töösuhte ülesütlemine mõni päev hiljem on aga tühine, sest juba lõppenud lepingut ei saa teist korda lõpetada.
Kui tööandja leidis, et mõnepäevane palga maksmisega viivitamine ei ole küllalt mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja hüvitise nõudmiseks, oleks tulnud pöörduda töövaidlusorganisse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Sel juhul saaks ta taotleda, et töösuhe loetakse lõppenuks korralise ülesütlemisena, millest töötaja oleks pidanud tööandjat teavitama 30 kalendripäeva ette. Kuna töötaja aga lahkus päevapealt, võib tööandja TLS § 100 lg 5 alusel nõuda, et töötajalt mõistetakse hüvitiseks välja tasu vähem ette teatatud aja eest.
Neenu Pavel
Lõuna inspekstsiooni jurist
