Töövaidluskomisjoni esimehe Helen Tonkson-Koidu sõnul ei ole lapsepuhkuselt naasnud Kristi juhtum kahjuks ainulaadne, vaid üha enam üritavad tööandjad inimestest lihtsalt, ka seadust rikkudes vabaneda.
«Mõeldakse ilmselt, et kui ongi seadusevastane, teeme kiiresti ära, äkki töötaja ei vaidlusta ja kui vaidlustab, siis tuleb üldjuhul maksta maksimaalselt kolme kuu tasu hüvitiseks,» ütles viienda töövaidluskomisjoni esinaine.
Seda võimaldab Tonkson-Koidu sõnul uus töölepinguseadus, mis ei näe ebaseaduslikuks tunnistatud töölepingu lõpetamise korral ette inimese tööle ennistamist. «Neid vaidlusi tuleb vaikselt järjest juurde, sest üha enam tööandjaid on selle muudatuse avastanud ja kasutama hakanud,» lisas ta.
Ametiühingu usaldusisiku puhul näeb seadus ette tööle ennistamist, kuid üks telekommunikatsioonifirma suutis lahti saada isegi kolmest usaldusisikust. «Nendega lõpetati leping rikkumise tõttu. Rikkumise võib aga tööandja hea tahtmise korral peaaegu alati leida,» lausus Tonkson-Koit.
«Ülesütlemisi on igasuguseid: mõnikord saadab tööandja töötajale SMS-sõnumi või helistab: sul pole vaja homme tööle tulla!» tõi komisjoni juht näiteks. «Iga töölepingu erakorraline ülesütlemine peab olema esitatud kirjalikult ja põhjendustega – selline SMS seda kindlasti pole.»
Tonkson-Koit tõdes, et lihtsamaid inimesi, kes juriidikast suurt ei tea, on lihtne eksitada. Eelkõige nende jaoks töötab tööinspektsiooni juures tasuta juristi telefon – 640 6000. Juunis helistati ja küsiti sealt nõu rohkem kui 5100 korral ja mais oli see arv isegi üle 6200.
Töövaidluskomisjoni töömaht on viimasel kahel aastal jälle veidi vähenenud – masu tippaja 2009. aastaga võrreldes ligi poole võrra.
Töövaidluskomisjonis nähakse tööandjate väga küünilist suhtumist. Ühes 1200 töötajaga firmas jäi inimene raskelt haigeks ja kui ta tööle naasis, pidanuks teda arsti nõudel kuuks ajaks kergemale tööle viima.
«Selle asemel ütles tööandja kohe lepingu üles, väites, et kergemat tööd pakkuda pole,» rääkis Tonkson-Koit. «Samas oli samal töötajal saamata 36 päeva puhkust ja teda võinukski puhkusele saata ja hiljem oleks ta naasnud senisele tööle, aga tööandja isegi ei kaalunud seda võimalust – erakordselt küüniline suhtumine.»
Töölepingu poolte nõusolekul lubati varem osalistel komisjoniruumist väljuda, et konsulteerimiseks telefonikõne teha, kuid nüüd on see lõpetatud. Seda pärast juhtumit, kui tööandja esindaja võimalust kurjalt kasutas: helistas oma kontorisse ning lasi puuduolevad ja töötajale kahjulikud dokumendid ilmselgelt tagantjärele vormistada ja faksiga töövaidluskomisjoni saata.
Tonkson-Koidu sõnul ei ole komisjonil võimalust allkirjastatud dokumentide õiguspärasust kontrollida. Paraku kaotas töötaja vaidluse ja loobus edasi kohtusse minemast, kus uurimine oleks ka dokumendi võltsimise tuvastada võinud.
Sugugi kõik tööandjad pole lausa pahatahtlikud, vaid teevad vigu pigem teadmatusest. «Seda tuleb väiksemate ja keskmise suurusega ettevõtete puhul ette,» lausus komisjoni esinaine.
