Käesoleva aasta suvel pööras tööinspektsioon kõrgendatud tähelepanu laste ja noorte töötingimuste kontrollimisele ning külastas tööandjaid alaealise tööle suunatud sihtkontrolli raames 35 korral, kirjutab tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu.
Alaealiste töötingimuste mittevastavus kehtivate seadustega avastati 16 tööandja juures.
Kümnes ettevõttes töötasid alaealised töövõtu- või käsunduslepingu alusel ning seega ei olnud tööinspektoril õigust kontrollida tööd tegevate laste töötingimusi, sest need võlaõiguslikud suhted ei kuulu tööinspektsiooni järelevalve alla.
Puudus lapsevanema nõusolek
Kontrollimiste käigus selgus, et tööandjad ei tea, et alla 18-aastasel noorel peab lepingu sõlmimiseks olema seadusliku esindaja ehk üldreeglina lapsevanema nõusolek.
Kuna alla 18-aastast inimest loetakse piiratud teovõimega isikuks, siis vastutab tema eest kuni täisealiseks saamiseni lapsevanem. Tema peab omama ülevaadet, millega võsuke tegeleb ning teadma, teadvustama ja oskama ennetada töö tegemisega kaasnevaid ohte. Lapsevanema roll on selgitada lapsele ka seda, millised õigused ja kohustused tekivad lapsel ühe lepingu sõlmimisega.
Lapsevanem ja tööandja kannavad sisuliselt ühist vastutust noore tervise säilimise eest töökeskkonnas. Lapsevanema vastutus tuleneb nii perekonnaseadusest, lastekaitseseadusest kui ka töölepingu seadusest, mis näiteks sätestab, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks koolivaheaja kestusest.
Lisaks lapsevanema nõusolekule peab tööandja enne alla 15-aastase lapse tööle lubamist taotlema tööinspektori nõusoleku. Kontrollimiste käigus selgus, et seitsmel tööandjal selline nõusolek puudus ehk seitsme kuni 14-aastased lapsed olid tööle lubatud tööinspektori nõusolekuta.
Noore soov töötada
Tööinspektori roll on hinnata taotluse saamisel, kas alaealine soovib ja tohib nimetatud tööd teha ning kas töötamine on kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega. Seitsme kuni 12-aastase lapse tahte väljaselgitamiseks võib tööinspektor kaasata ka lastekaitsetöötaja.
Nõusolekut andes peab tööinspektor muu hulgas kindlaks tegema, et töötamine ei takista lapse koolikohustuse täitmist.
Tööandja ei tohi alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja või tööinspektori nõusolekuta. Kui ta siiski sõlmib alaealisega töölepingu ilma seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekuta, saab tööinspektor alustada tööandja suhtes väärteomenetluse ning rikkumise tuvastamisel karistada teda rahatrahviga.
Alla 15-aastaste tööle lubamise tõttu tööinspektori eelneva nõusolekuta alustati väärteomenetlus kahe tööandja suhtes. Ühele määrati hoiatustrahv 50 eurot ja teisele rahatrahv 40 eurot. Kummastav on tõdeda, et mõlemal juhul oli tegemist kohaliku omavalitsusega, mitte eraettevõtetega.
Alaealise töötamisega seotud piirangute rikkumised
Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööandja üldreeglina alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada. Kuid siiski on mõned erandid, kui tööd võib teha ka seitsme kuni 14-aastane laps.
Seega on alaealise tööle lubamine seotud tema vanuse ja koolikohustusega. Koolikohustuslik on alaealine kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
7–12-aastasel lapsel on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Näiteks jagada reklaamlehti või osaleda etenduses näitlejana
Väikesed ei tohi rannas jäätist müüa
Vaatamata sellele piirangule leidus ettevõtjaid ja lapsevanemaid, kes olid väikesed lapsed tööle lubanud jäätisemüüjatena rannas või mujal linnas. Väikese lapse kohustus oli päevitajatele mitme tunni vältel jäätise müümine, mis tähendas, et ta kõndis palavas ja lauspäikesega ringi, kaenlas suur jäätisekast.
Enamikel juhtudest töötasid sellised lapsed töövõtulepingu alusel, kuid oli ka üks juhtum, kus lapsevanemad ise ostsid hommikul lastele jäätised ning saatsid siis neid müüma.
13–14-aastastel alaealistel ja 15–16-aastastel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha ka muud kerget tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pungutust. Näiteks põllumajandustöödest marjade või puuviljade korjamine; kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine kaubandus-ja teenindusettevõtetes, kui sellega ei kaasne raskuste käsitsi teisaldamist; laudade katmine teenindusettevõtetes, kui sellega ei kaasne kokkupuude alkoholi- ja/või tubakatoodetega. Sobib ka käsitöö, töötamine asjaajajana ning puhastus- ja koristustööd, kus ei esine kokkupuudet noore tervist ohustavate teguritega.
Seejuures peab tööandja järgima seadusest tulenevaid tööajapiiranguid. 13–14 aastane või koolikohustuslik töötaja tohib töötada ainult neli tundi päevas, 15-aastane, kel põhiharidus omandatud ja koolikohustust ei ole, võib töötada 6 tundi päevas ning 16–17-aastased, kes ei ole koolikohustuslikud, võivad töötada seitse tundi päevas. Pikemate tööpäevadega töötamine ja ületunnitöö on alaealistele keelatud.
Töökeskkonna ohutus
Alaealine, kes on 15–17-aastane ja ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha töid, mis ei ole keelatud, ehk mis ei ohusta noore tervist. Tööandja peab suutma enne noore tööle lubamist tuvastada töökeskkonna ohutegurid ja hindama riske.
Lisaks tööpäeva pikkusele peab tööandja tähelepanu pöörama ka asjaolule, et alla 18-aastane töötaja ei tohi teha tööd ajavahemikus 20.00 – 06.00. Erandiks on vaid kerged kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd, mille tegemist võimaldab töölepingu seadus südaööni.
Eelnimetatud tööaja piiranguid eirates töötasid noored kaheksas kontrollitud ettevõttes. Tööinspektorid avastasid suvevaheajal töötavad noored tööl nii 8-tunniste tööpäevadega kui ka öisel ajal.
Tööandjad selgitasid sageli, et nad ei tea, et 15- või 16-aastane loetakse koolikohustuslikuks ka koolivaheajal ning et vaatamata suvevaheajale ei või alaealine öisel ajal tööd teha isegi mitte poolt tundi. Tööandjate vastustes kõlas ka see, et noored ju ise tahavad, sest iseteenitud taskuraha on oluline, ja lapsevanemate nõusolekud on ju ka olemas.
Kahtlemata on tänuväärne, kui noor inimene saab võimaluse omandada töökogemuse ja üldse harjumuse tööd teha, kuid seejuures on tööandjatest äärmiselt vastutustundetu jätta järgimata piirangud, mis on seadusega seatud töötaja tervise säilimise huvides.
Töökeskkonna riskianalüüsi ja alaealise tööle lubamise seosed
Alaealiste töötamisega seotud erinõudeid reguleerib lisaks töölepingu seadusele ka töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mille kohaselt peab tööandja looma alaealisele töötajale sobivad töö- ja olmetingimused, töökorralduse ning järgima alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.
Lisaks eeltoodule paneb töötervishoiu ja tööohutuse seadus tööandjale kohustuse teavitada alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest.
Et seda nõuet täita, peab tööandja enne alaealise tööle asumist viima läbi riskianalüüsi alaealise töötingimuste osas ning alles seejärel otsustama, kas see konkreetne töö on üldse alaealise sobiv ning millised meetmed tuleb tarvitusele võtta, et vältida ilmnenud ohte noore töötamisel.
Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, on kehtestatud vabariigi valitsuse määrusega. Määrus nimetab konkreetsed füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ning tootmisprotsessid, mille ilmnemisel ei tohi tööle lubada alla 18-aastast töötajat.
Määruse kohaselt ei sobi alaealisele näiteks ka kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril alla +19 °C või üle +26 °C ning keskmise raskusega füüsiline töö ruumis temperatuuril alla +16 ° või üle +24 °C. Samuti ei tohi alaealist lubada tööle metsikute või mürkloomadega või tööle, mis on seotud varisemisohuga (näiteks lammutustööle). Kuid alaealisele ei sobi ka näiteks töötamine muruniiduki või –traktoriga kui liikuva mehhanismiga.
Tööandjate ebapiisav teadlikkus töökeskkonna riskianalüüsi koostamise kohustusest ja vajadusest ilmes ka alaealiste töötingimuste kontrollimisel.
Suurem osa kontrollitud tööandjatest ei olnud hinnanud alaealise töö ohutegureid ega koostanud eraldi riskianalüüsi. Kuna tööandja seda enda jaoks teinud ei olnud, ei saanud ta ka täita seadusest tulenevat töötaja teavitamise kohustust. Paraku olid noored tööle lubatud ka trimmeri ja murutraktoriga.
Samas leidus ka paar positiivset näidet, kus vaatamata töövõtulepingule oli tellija siiski hinnanud alaealise töötamisega seotud ohte, enne kui lubas noored tellimuse täitmisele, ja tutvustas noortele enne tööle asumist nii õigeid töövõtteid kui ka muid terviskahjustuse ennetamise abinõusid, näiteks puhkepauside kasutamise kohustuslikkust.
Miks on noorte töötamisel oluline erinõuete järgimine?
Noored on töökohal rohkem ohustatud kui suurema elu- ja töökogemusega täiskasvanud. Nad on sageli ka riskialtimad võrreldes täiskasvanutega, kuid seejuures jätab soovida teadlikkus ohutegurite mõjust.
Tööga seotud haigused ja terviseprobleemid, nagu vähk, seljavaevused ja kuulmise kaotus, arenevad välja tasapisi ja pika aja jooksul. Kuid enamik tööga seotud õnnetustest ja haigestumistest on tegelikult ennetatavad ja sellele saavad kaasa aidata nii tööandja, alaealiste töötajate vanemad kui ka täiskasvanud kaastöötajad, kellel on võimalus noorele oma käitumisega eeskuju anda.
Meeli Miidla-Vanatalu
