Helve Toomla, jurist
Tööandja väidab, et ületundide eest tasu maksmist keelab töölepinguseadus. On see tõesti seaduses nii kirjas? Kas sel juhul on mingi võimalus ületunnitööst loobuda? Tööandja on selgelt öelnud, et kes pirtsutab, vallandatakse.
Sellist keeldu seaduses ei ole. Ületunnitöö eeldab üldjuhul poolte kokkulepet. See tähendab, et töötaja peab sellega nõus olema, ja järelikult võib ta ka keelduda, välja arvatud juhul, kui tegemist on seaduses ettenähtud erijuhtumiga ehk ettenägematute asjaoludega (suur avarii vms – toim). Siis võib tööandja nõuda ületunnitöö tegemist.
Juba enne ületunnitööle asumist tuleb kokku leppida selles, kuidas see hüvitatakse – kas vaba aja või rahaga. Seadus näeb rahalist hüvitist 1,5-kordse töötasu ulatuses ette ainult siis, kui töötajal ja tööandjal on sellekohane eraldi lepe. Kui rahaga hüvitamise lepet ei ole, peab tööandja andma vaba aega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Töötajate ähvardamine on ebaseaduslik ja näitab tööandja võhiklikkust ning madalat eetilist taset.
Ettenähtud tööaja järgimist kontrollib tööinspektsioon. Sinna võib pöörduda kaebusega, kui tööandja nõuab seadusega sätestatud tööaja ületamist. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmise eest võib juriidilisest isikust tööandja saada trahvi kuni 1300 eurot.
Kas on olemas minimaalne ületunnitöö tasu või makstakse seda alati nii, nagu on see kirja saanud töölepingusse? Kas see tähendab, et lepingus võiks teoreetiliselt kirjas olla seegi, et ületunnitöö eest lisaraha ei maksta?
Nagu öeldud, hüvitatakse ületunnitöö rahas ainult sel juhul, kui nii on eraldi kokku lepitud. Ja kui nii on kokku lepitud, peab maksma vähemalt 1,5-kordset töötasu, see ongi miinimum. Töölepingus ületunnitöös ette kokku leppida ei ole siiski õige, sest üle ettenähtud tööaja töötamine on erand ja eeldab igaks juhtumiks eraldi lepet.
Saada oma tööalane küsimus:
