Küsimus: Sooviksin saada ühest vastust küsimusele - kas ülesütlemisavalduse saab esitada töötajale ka töötaja haiguslehel viibimise ajal ja kui jah, siis millisest kuupäevast hakkab jooksma etteteatamise tähtaeg? Olen hetkel haiguslehel ja sain täna e-maili teel ülesütlemisavalduse ja koheselt ka koondamishüvitise ka selle kuu aja eest, mis mul enam töötada ei võimaldata. Kas seoses sellega toimis töökoht vastavalt seadusele või on mul mingeid vaidlustamise õigusi?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:
Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) kohaselt ei ole töölepingu ülesütlemine piiratud tulenevalt sellest, et töötaja on ajutiselt töövõimetu.
Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab tööandja järgima TLS §-s 97 ette nähtud etteteatamise tähtaegu. Kui töötaja on tööandja juures töötanud alla ühe aasta, peab tööandja koondamisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva; kui töösuhe on kestnud üks kuni viis aastat, siis vähemalt 30 kalendripäeva; viie- kuni kümneaastase töösuhte korral peab tööandja ette teatama 60 kalendripäeva ning kui töösuhe on kestnud kümme ja enam tööaastat, siis vähemalt 90 kalendripäeva.
Töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise aeg hakkab kulgema ülesütlemisavalduse saamisele järgnevast päevast. Ülesütlemisavaldus peab olema töötajale esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja võib saata ülesütlemisavalduse ka faksi või e-kirja teel.
Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui seaduses sätestatud, tuleb tööandjal vähem ette teatatud päevade eest maksta hüvitiseks tasu, mida teil oleks olnud õigus saada töötamise korral.
Tööandjal on kohustus maksta töötajale töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töötajal, kes on ühe tööandja juures töötanud vähemalt viis aastat, on õigus saada Eesti Töötukassalt täiendavalt töölepingu lõpetamisel ette nähtud kindlustushüvitist (koondamishüvitist). Selleks peab tööandja esitama Eesti Töötukassale vastavasisulise avalduse.
