Eestit ja Saksamaad vaadates on keskmise palga vahe neljakordne, sisemajanduse kogutoodangu (SKT) vahe inimese kohta on aga ainult kahekordne.
Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on üks tegur siin sotsiaalmaks. Nimelt ei ole Eestis sotsiaalmaksu brutopalga hulka arvatud.
«Küsimus on sotsiaalmaksus, kas see 20 protsenti on palga koosseisus ja inimene maksab seda ise, või on see ettevõtja kulu nagu meil, see teeb väga suure vahe sisse,» märkis Vitsur.
«Teine asi on selles, et SKT on natuke kaval näitaja,» lisas ta. Nimelt tuleks väikeste majanduste puhul vaadata hoopis rahvamajanduse kogutoodangut, mis näitab riigi residentide toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust.
SKT näitab riigi territooriumil toodetu väärtust ning sinna on arvatud ka välisfirmade kasumid. «Välisfirmade kasumid ei ole meie raha vaid see on teiste raha,» rääkis Vitsur.
Ta tõi näiteks Luksemburgi, kus SKT inimese kohta on väga suur. Seal on häda aga selles, et SKT hulka on arvatud ka paarisaja panga kasumid. Lisaks sellele töötab Luksemburgis palju belglasi. Seepärast on paberil SKT suur, aga see võib olla petlik. Sama lugu on teiste väikeste riikidega nagu Eesti, Iirimaa või Island.
Kolmas põhjus, miks vahe SKT ja keskmise palga vahel on nõnda suur, on Vitsuri kinnitusel majanduse tehnoloogiline tase. «Kui kulude osa on majanduses väga suur, siis palkadeks väga palju ei jätku.»
2010. aastal oli keskmine palk Eestis eurostati andmetel 9 712 eurot, Saksamaal aga 42 400 eurot aastas. Samal aastal oli IMFi andmetel hinnatasemega korrigeeritud SKT Eestis 20 187 dollarit ja Saksamaal 37 935 dollarit inimese kohta aastas. Nomnaalne SKT oli Saksamaal 2010. aastal 44 555 dollarit, Eestis 16 880 dollarit inimese kohta aastas.
Adele Pao
