Kaire Talviste
Kui võlgnik kohustusi ei täida, arestitakse tema palk ja tööandja peab vajaliku summa kinni.
Tallinna kohtutäitur Mati Kadak nendib, et võla sunniviisiline sissenõudmine võib teinekord võlgnikule ka töökoha maksta. „Enamasti lastakse kohe lahti, kui selgub, et töötaja on krooniline võlgnik. Tihti on nii, et kui saadame tööandjale palga arestimise akti, siis järgmisel nädalal tuleb juba teade, et see inimene ei tööta meil enam,” selgitab Kadak.
Et teave kunagi rumala peaga võetud SMS-laenust tööandjani ei jõuaks, tuleks oma võimalusi kohtutäituriga arutada. „Ei tasu end ära peita,” soovitab Kadak.
Kui võla sissenõudja on maksegraafikuga nõus ja võlgnik täidab oma lubadusi, ei pea tööandja oma töötaja eraelus toimuvast teada saamagi. Kadaku sõnul poeb enamik inimesi siiski peitu, koostööd teeb vaid kolmandik võlgnikke. Ülejäänutelt tuleb võlg sisse nõuda sunniviisil.
Sageli pöörduvad tööandjad kohtutäiturite poole küsimusega, kui palju on neil õigust töötaja palgast kinni pidada. Seadus on keeruliselt kirjutatud, ent lihtne arvutustabel ripub kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel, et tööandjate elu lihtsamaks teha. „Olen tööandjad otse sinna suunanud ja pärast neil enam küsimus pole olnud,” lausub Kadak.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
