Piret Lakson
Vajalikud, ent ülikeerulised seadused takistavad paljusid alaealisi töökogemust hankimast.
Pärnu 10. klassi näitsik Ketryn Kustasson alustas suviti töötamist eri töölaagrites 11-aastaselt. Paar aastat tagasi sai ta kohalikku baari abitöötajaks, kuid sinna ta enam ei kandideeri. „Ei olnud kindlat graafikut ega midagi, pidin pidevalt telefoni otsas rippuma, et äkki mind vajatakse. Otsin midagi kindlamat, kuid see on raske,” kinnitas Kustasson, kes uurib võimalusi peamiselt oma tuttavatelt. Kustasson soovib saada klienditeenindajaks, aga võib ka koristada – peaasi, et saaks kogemusi ja ise raha teenida.
Seda soovivad paljud kooliõpilased. Peagi jõuab kätte suvepuhkus ning juba praegu lokkavad tööportaalid ja foorumid noorukite tööotsimiskuulutustest. Samuti on siis rohkem hooajalisi tööpakkumisi.
Enne tööle asumist on aga rangelt soovitatav end oma õiguste ja kohustustega kurssi viia, sest neid on palju. Alaealistele tuleb tagada erikaitse tööst tulenevate ohtude eest ja tööandjad peavad olema valmis alaealise eest vastututama. See on ka põhjus, miks ettevõtete uksed alaealiste ees sageli suletuks jäävad. „Alaealisena ei taha mind keegi tööle, ega naljalt ilma tutvusteta ei saa. Ka seadused on totrad: kohvikus puutun kokku alkoholiga, järelikult seaduslikult tööle ei saa!” ütles Kustasson.
Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon nentis, et noor ei tohi töötada teda kahjustavate ohuteguritega keskkonnas ega kohtades, mis ohustavad tema kõlblust, näiteks on keelatud käidelda alkoholi ja ka baaris laudadelt tühje napsiklaase korjata.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
