Toimetaja: Aive Sarjas
Tööinspektor-uurija Liliana Jüriso sõnul tekitavad peamiselt probleeme just kergete tööõnnetuste kohta saadetavad arsti teatised. Teatised täidetakse puudulikult või jäetakse Tööinspektsioonile ja tööandjale hoopiski saatmata.
Raskete tööõnnetuste puhul, kus kannatanu pöördub haigla erakorralisse meditsiini osakonda (edaspidi EMO), esineb eelnimetatud probleeme harva“ lisas Jüriso.
Jüriso sõnul jääb mulje, et tähelepanuta jäetakse ülaltoodud seaduse lõike teine pool, kus räägitakse sellest, et arst peab teatise esitama ka siis, kui töötajale määratakse ajutine töövõimetus.
„Kui erakorralise meditsiini osakonna (EMO) arst tuvastab töötajal kerge raskusastmega tööõnnetuse, siis üldjuhul EMO arst ajutist töövõimetust ei määra. Tuginedes töötervishoiu ja tööohutuse seadusele pole sellisel juhul arstil kohustust saata teatist tööõnnetuse kohta. Praktika näitab, et sellisel juhul väljastab EMO arst töötajale patsiendikaardi ja soovitab pöörduda perearsti poole.
Siit algab murede ahel Tööinspektsioonile ja tööandjale ning lõpp-kokkuvõttes tööõnnetuses kannatanule. Kannatanu pöördub perearstile, kes vestluses töötajaga peab veenduma, et tegemist võib olla tööõnnetusega. Perearst viib läbi töötaja läbivaatuse ja vajadusel teeb uuringud. See, kas töötaja on EMO-s andmed tööõnnetuse toimumise kohta esitanud, on perearstile informatiivne teave. Kui perearst määrab vastuvõtul töötajale ajutise töövõimetuse, siis on perearst kohustatud väljastama Tööinspektsioonile ja tööandjale arsti teatise tööõnnetuse toimumise kohta,“ lausus Jüriso.
Teatise väljastamisel peab arst veenduma, et kõik kohustuslikud lahtrid on korrektselt täidetud. Tööõnnetuse teatise võib täita arvutikirjas ja edastada elektroonsel teel, kuid vaatamata sellele saabub ikka palju arsti teatiseid käsitsi vormistatuna. Käsitsi vormistatud arsti teatiste puhul tuleb jälgida, et Tööinspektsiooni ametnikud, töötaja ja tööandja on võimeline arsti käekirjast arusaama. „Arst on kohutatud esitama tööõnnetuse teatise nii Tööinspektsioonile kui ka tööandjale, mitte ühele neist,“ rõhutas Jüriso.
Tööõnnetusest teatamata jätmisel on kannatajaks eelkõige kannatanu ise. Tööõnnetusest ei saa teada Tööinspektsioon või tööandja. Kui tööandja ei saa teada, siis jääb ära tööandja poolne uurimine, et samalaadseid tööõnnetusi edaspidi tööl vältida. Kui tööandja tööõnnetust ei uuri, jääb tööandjal esitama tööõnnetuse raport. Kui tööõnnetuse raport jääb Tööinspektsioonile esitamata, ei kinnita Tööinspektsioon tööõnnetuse toimumist. Sellisel juhul Tööinspektsioon jätab tegemata märke Haigekassale, et tegemist on tööõnnetusega ja kannatanu ei saa haigusrahasid määratud ulatuses või saab need hilinemisega.
Käesoleval aastal on Tööinspektsioonis registreeritud 1353 tööõnnetust. Surmaga on lõppenud 6 tööõnnetust, lisaks on uurimise all 4 surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on sätestatud, et arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
