Kristiina Viiron
Mida suuremaks laps kasvab, seda väiksemaks jäävad makstavad riiklikud toetused ja võimalused hüvesid saada.
Valitsus on kiitnud heaks eelnõu, mille kohaselt on kuni 26-aastasel üliõpilasel õigus saada õppetoetust, kui sissetulek tema perekonnas jääb iga pereliikme kohta alla suhtelise vaesuspiiri. Üliõpilane loetakse pere liikmeks, kuniks ta ei ole abiellunud või saanud last. Nimetatud vanusepiir – 26 aastat on ka kõige kõrgem, millega laps selleks, et temal või tema vanemal oleks õigus mingile riiklikule toetusele, seadusega oma ema-isa külge kinnitatakse.
Seni on kõige kõrgem vanusepiir kehtestatud toitjakaotuspensioni maksmise korral – toitjakaotuspensioni on lapsel õigus saada kuni 24 aasta vanuseni, seda aga vaid juhul, kui ta õpib.
Erinevad riiklikud peretoetused hakkavad riburada pidi pere sissetulekute realt kustuma ammugi enne eelnimetatud vanusepiire, kusjuures ükski neist ei ole seotud lapse täisealiseks saamisega. Näiteks lapsetoetust makstakse kord kuus lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Veel kolm aastat toetust ehk kuni lapse 19-aastaseks saamiseni lisandub siis, kui laps koolis käib.
Täpselt sama kehtib ka üksikvanema toetuse maksmise korral. Raha vanema kontole laekub tema lapse 16-aastaseks saamiseni, ja kui laps õpib, siis tema 19 aasta vanuseni. Toetuse maksmine ei lõpe päevapealt lapse sünnikuupäevaga, vaid kestab õppeaasta lõpuni.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
