Autor: Kaidi Tahula
Delfi Majandus
Kindlasti on paljudel töötutel tulnud ette olukordi, kus tööintervjuu sujub enda arvates hästi ning ka kvalifikatsioon on kandideeritud ametikohale vastav, kuid tööle hakkamise pakkumist talle ühel või teisel põhjusel siiski ei tehta.
Delfi Majandus uuris nii Eesti Töötukassalt kui ka Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhatajalt, millistel põhjustel ei tohiks kandidaadile tööandja eitavalt vastata.
Eesti Töötukassa teenuste osakonna spetsialist Raido Soomi sõnul lähtuvad nad oma tööd kehtivast seadusandlusest.
„Seadusandlusest tulenevalt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Siia loetellu lisaksime kindlasti ka vanuse,“ ütles Soom.
Soomi sõnul pöördutakse Töötukassasse pigem probleemiga, et tööpakkujatelt antakse kandideerijale vähest tagasisidet või puudub tagasiside sootuks.
„Keeldumistest antakse teada üldjuhul lakooniliste ning üldlevinud stampteadetega, kui üldse antakse,“ nentis Soom.
Ka Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei leia kindlasti ühestki õigusaktist loetelu, millistel juhtudel ei tohi keelduda töötajat tööle võtmast. „Töötaja tööle võtmine on tihedalt seotud töö või ametikohaga, millele inimest tööle võtta soovitakse. Võib arvata, et on olemas töid, millel töötamise eelduseks võib olla töötaja välimus - näiteks modellindus,“ nentis Siitam.
Siitami sõnul peab lähtuma põhimõttest, et inimese tööle võtmisest keeldumine peab olema põhjendatud ja peab lähtuma töö iseloomust ning tingimustest.
„Kui töötaja tunneb, et tööle võtmisest keeldumisega on tema õigusi rikutud või piiratud, on tal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidlust lahendava organi poole,“ sõnas Siitam.
Siitami sõnul päritakse inspektsioonilt üpris tihti, kuidas seadus sellist olukorda reguleerib.
