Kuna rannailmasid on tulnud pikalt oodata, võivad esimesed puhkajad olla endale juba väikese külmetushaiguse hankinud. Paljudele ei pruugi aga olla teada, et puhkuse ajal haigestunutel on õigus puhkust haiguslehel viibitud päevade võrra pikendada. Selline põhimõte tuleneb töölepingu seadusest ning seda on hiljutises lahendis kinnitanud ka Euroopa Kohus.
Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal.
«Euroopa Kohus rõhutas 21. juunil 2012 tehtud lahendis, et tasustatud põhipuhkuse eesmärk on võimaldada töötajale puhkust ja vaba aega. Haiguspuhkuse eesmärk seevastu on, et töötajal oleks võimalik haigusest taastuda. Sellest eesmärgist tulenebki, et töötajal, kes põhipuhkuse ajal hoopiski haiguspuhkusel, on õigus võtta põhipuhkust muul sobival ajal,» selgitas advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Urmas Volens.
Euroopa Kohus tõi välja ka selle, et vajaduse korral on töötajal õigus kasutamata jäänud puhkust saada väljapool asjassepuutuvat puhkuseaastat, see tähendab järgmisel aastal. Uue puhkuse aja valimisel arvestatakse mõlema poole huve - tööandjal on õigus anda töötajale puhkust töökorralduslikult sobival ajal, kuid kui töötaja välja pakutud aeg ei ole vastuolus ettevõtte huvidega, peaks tööandja töötajale sel ajal ka puhkust võimaldama.
Mida selline lahend töösuhte pooltele tähendab? «Kindlasti mitte seda, et töötajad saaksid telefonis tööandjale natukest kurguvalu või nohust nina kurtes enda puhkust automaatselt pikendada. Tööandjal on endiselt õigus nõuda haiguslehe esitamist ning töötaja peab enda haigestumist tõendama - seega kehtivad samad reeglid nagu töötamise ajal. Tegu ei ole hea võimalusega pikemat puhkust juba ette planeerida ja tagasilennu pileteid hilisemaks ajaks osta, vaid võimalusega väljateenitud puhkust reaalselt puhkamiseks ja väsitavast tööaastast taastumiseks kasutada,» lausus Volens.
Ta lisas, et kui töötaja on haigestumist tõendanud, on tööandja jaoks oluline meeles pidada, et töötaja võib ärajäänud puhkust kasutada kohe pärast haiguslehe lõppemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Puhkuse ajal haigestumisele kui lihtsalt halvale kokkusattumusele viidata ning töötajat puhkusest ilma jätta ei saa. «See ei peaks olema ka tööandja huvi - parim töötaja on puhanud töötaja,» sõnas advokaat.
Toimetas: Sirje Niitra
