öötuks jäämisel on tähtis, kui mitu kuud on töötul töötuskindlustusstaaži, sest sellest sõltub, kas tal on õigus saada töötuskindlustushüvitist ja kui kaua seda hüvitist makstakse.
Mitmed töötud aga viitavad, et töötukassa on leidnud meetodi ja võimaluse, kuidas nullida osa töötuskindlustusstaažist, sest niimoodi saab vähendada ka väljamakseid töötule.
Nii kirjutab töötu Olev R. Maalehele, et tema Võrumaa Kutsehariduskeskuses töötatud 60 kuust arvati töötuskindlustusstaaži hulka ainult 40 ja Tallinna Tehnikaülikoolis töötatud 48 kuust arvas töötukassa töötuskindlustusstaažikõlbulikuks ainult 39.
Olev R. viitab sellele, et töötukassa arvestab töötuskindlustusstaaži hulka ainult need kalendrikuud, mille eest on tööandja töötuskindlustuse makse üle kandnud.
Kui näiteks tööandja maksab puhkusetasu välja enne puhkusele siirdumist, siis reeglina järgmisel kuul tööandja väljamakset ei tee. Aga see väljamakseta kuu, kus töötaja eest töötuskindlustusmakset üle ei kantud, jääbki välja ka töötaja töötuskindlustusstaažist.
Esile tuuakse sedagi, et näiteks pedagoogidel, kel on pikk suvepuhkus ja puhkusetasu makstakse tavaliselt juunis, jäävad juuli ja august töötustaažist välja.
Milles on siis asi?
Kes saab töötuskindlustushüvitist?
Õigus saada töötuskindlustushüvitist on töötul, kellel on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelneva 36 kuu jooksul.
Kui töötuskindlustusstaaži on vähem kui 56 kuud, saab töötuskindlustushüvitist maksimaalselt 180 kalendripäeva.
Kui töötuskindlustusstaaži on 56–110 kuud, makstakse töötuskindlustushüvitist kuni 270 kalendripäeva ning 111-kuulise ja enama töötuskindlustusstaažiga töötutele kuni 360 päeva.
Kahjuks ei saa töötuskindlustuse seaduse (TKS) alusel panna võrdusmärki tööstaaži ja töötuskindlustusstaaži vahele, kuigi nii tööstaaži kui ka töötuskindlustusstaaži saab arvestada kalendrikuudes. Kõikide tööl või teenistuses oldud kalendrikuude eest ei pruugi tekkida sama palju kalendrikuid töötuskindlustusstaaži.
Töötuskindlustuse seaduse (TKS) § 7 lg 2 kohaselt üks kuu töötuskindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Töötuskindlustusmakset ei maksta näiteks haigustoetustelt, koondamishüvitistelt ja lähetustasudelt.
Seega lähevad töötuskindlustusstaaži arvestusse ainult need kalendrikuud, millal tasu on välja makstud, töötuskindlustusmakse kinni peetud ning maksu- ja tolliametile deklareeritud.
Töötuskindlustusstaaži arvestusse ei lähe need kalendrikuud, kus pole makstud tasu, millelt tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakse.
Näiteks kaotab töötaja töötuskindlustusstaaži arvestusse minevaid kalendrikuid, kui ta on mitu kalendrikuud olnud töölt eemal puhkuse või töövõimetuse tõttu. Samuti siis, kui töötaja on küll iga kuu töötanud, ent tööandja ei ole töötasu igas kuus maksnud.
Praegu kehtiva TKSi järgi võib seega tekkida olukord, kus töötuks jäänud inimesel pole õigust saada töötuskindlustushüvitist või siis saab ta hüvitist lühemal ajavahemikul.
Kas töötu õigusi on tõepoolest rikutud
Juba 2011. aastal on õiguskantsler leidnud, et TKSi § 7 lg 2, mille kohaselt inimesed võivad jääda töötuskindlustushüvitisest ilma, on vastuolus põhiseaduse paragrahvist 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega.
Õiguskantsler saatis 2011. aasta mais vastavasisulise märgukirja sotsiaalministrile, kuid sotsiaalminister õiguskantsleriga ei nõustunud ning vabariigi valitsusele seaduseelnõu TKSi muutmiseks ei esitanud.
2012. aasta aprillis tegi õiguskantsler ettepaneku Riigikogule viia TKSi § 7 lg 2 kooskõlla põhiseadusega.
Õiguskantsleri 2011. aasta 23. mai märgukirja ja tänavu 10. aprilli ettepaneku nr 15 leiab õiguskantsleri seisukohtade andmebaasist www.oiguskantsler.ee.
Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut tänavu 18. aprillil ja tegi Riigikogu sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada seaduse eelnõu TKSi kooskõlla viimiseks põhiseadusega.
Kuigi TKSi § 7 lg 2 on vastuolus põhiseadusega, ei ole hetkel veel seaduse eelnõu selle muutmiseks.
Töötukassa ametnikud juhinduvad otsuste tegemisel kehtivatest õigusaktidest ja eelkõige töötuskindlustusseadusest. Seaduse muutmiseni on paraku kaotajad ikkagi töötuks jäänud inimesed.
