Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessor ja Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) juhatuse esimees Milvi Tepp on seda meelt, et sünniaasta tuleks CVst hoopis kaotada, selleks et inimest pelgalt vanuse pärast tööotsingul juba esimeses ringis välja ei praagitaks.
«Tööandjale on tähtis leida endale head inimesed ning see eeldab natuke põhjalikumat süvenemist kui ainult sünniaasta vaatamist. Paraku seda esineb ja seetõttu jäävad paljud kogenud ja haritud inimesed juba tööotsingute esimeses faasis kõrvale,» tõdeb ta.
«Kuigi elulookirjeldusse süvenedes näeb ära, et inimene pole enam 25-aastane, ei tohiks teda pelgalt sünniaasta pärast kõrvale heita. CVsse ei pruugi ju kõiki töökohti kirja panna, vaid näiteks üksnes 10 viimase aasta omad,» õpetab professor. Probleemi näeb Tepp eelkõige tööandjate poolel, kes ei taha tunnistada fakti, et Eestis noori lihtsalt enam ei jätku.
«Töössesuhtumine ei käi kuidagi kaasas vanusega, see on pigem isiksuslik aspekt – ükskõikseid, kohusetundetuid ja töötahteta inimesi on nii vanade kui ka noorte hulgas. Me ei tohiks vastandada vanu ja noori,» leiab personalitöö spetsialist. Vanemaks saades võivad väheneda küll inimese füüsilised võimed, mis tähendab, et nad ei sobi sõna otseses mõttes rasket tööd tegema, aga muudes valdkondades pole mingeid piiranguid, kui just tervis neid ei sea. Seetõttu ei tarvitse ka keegi oma vanust häbeneda ja selle tõttu tööd otsides latti väga madalale lasta.
«Vastupidi, arvan, et need tööandjad, kes väärtuslike kogemuste ja elutarkustega inimesed üles leiavad, on tööturul võitjad,» kinnitab Tepp. «Natuke hilja on hakata selle peale, et pean töötama veel 15–20 aastat, mõtlema 50-aastaselt. Pigem peaks hakkama oma tööinimese elu teise poole karjääri planeerima juba 30–40 aasta vanuselt,» lisab professor.
Seda peaks silmas pidama nii endale töökohti valides kui ka midagi juurde õppides. Tööandjad ei peaks aga kartma investeerida üle 50 aasta vanustesse inimestesse, sest nad võivad töötada veel aastaid ja olla vägagi kohusetruud ja lojaalsed töötajad. Tegelikult vahetavad kergemini töökohti just noored.
Tepp lükkab ümber ka müüdi, et vanemad inimesed ei oska keeli ega valda arvutit: «Infotehnoloogiline revolutsioon tuli meile ju umbes 20 aasta eest ja need inimesed olid siis 30–40 aastat vanad,» märkis ta.
Professor soovitab töö otsimisel kasutada julgelt oma tuttavaid ja ka suhtlusvõrgustikke.
Sirje Niitra
