Merilin Kruuse
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper ütles Delfile, et kuigi riigi tasandil räägitakse laste saamise olulisusest, siis tööjõuturul lapsevanemaks olemist ei hinnata ning vanemate haavatavamat positsiooni kasutatakse erinevate skeemide abil ära.
Voliniku kantseleis on viimastel aastatel pööratud suuremat tähelepanu väikelastevanemate probleemidele tööturul. Seadus keelab inimese ebavõrdse kohtlemise seoses lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmisega, kuid reaalselt eksivad tööandjad selle reegli vastu tihti.
„2011., aga ka 2012. aastal on minuni jõudnud mitmeid juhtumeid, mis näitavad ilmekalt, milliste probleemidega seisab silmitsi inimene, kes naaseb tööle lapsehoolduspuhkuselt,” ütles Sepper ja lisas, et kuigi lapsega saavad koju jääda ka mehed, siis volinikuni jõudnud juhtumid on seotud naistega (ka riiklik statistika näitab, et läbi aastate jääb üle 90 protsendil juhtudest lapsega hoolduspuhkusele naine).
Nii on läbi volinikuni jõudnud kaasuste ilmnenud erinevad skeemid, mida tööandjad on lapsehoolduspuhkuselt naasnud naiste suhtes kasutanud.
Püütakse kasutada JOKK-skeeme
„Need on sellised kaasused, kus tööandja ei soovi inimest tagasi võtta. Olgu ta ära olnud poolteist aastat või rohkem. Siis üritatakse kasutada JOKK-skeemi ning isik koondatakse töö ümberkorraldustele viidates esimesel päeval pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist,” märkis volinik.
Sepperi sõnul unustatakse aga, et vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada, et ümberkorraldused olid tõesti vajalikud ning töömaht on suurenenud. Kui samal ajal võetakse näiteks juurde uusi töötajaid, ei ole puhkuselt naasnud töötaja koondamine kuidagi õigustatud.
„Siis on skeemid nagu PRIA juhtum, kus naise palka vähendatakse kas teatud protsendi võrra ja ajutiselt või jäetakse palk samale tasemele, mis see oli enne lapsehoolduspuhkusele minekut, ehkki kõigil teistel töötajatel on vahepeal palk tõusnud,” kirjeldas Sepper, kuidas lapsevanemaile liiga tehakse.
„Kui ettevõttes on palgad tõusnud, siis ei ole mingit seaduslikku põhjendust, miks lapsehoolduspuhkuselt naasnud naisel ei peaks palka tõstma,” rõhutas Sepper.
Madalama kategooria töökoht
Kolmas skeem, mida lapsehoolduspuhkuselt tagasi tuleva töötajaga on kasutatud, on madalama töökoha pakkumine.
„Tööandjad teavad, et neil on kohustus pakkuda inimesele, kes tuleb tagasi, võrdväärne koht sellega, mis tal on enne olnud. Aga vahel minu meelest n-ö testitakse, kuivõrd naine ise ka teab, et tal on õigus saada tagasi selline koht, mis enne oli, ning kas naine on valmis selle õiguse eest ka seisma,” kõneles Sepper.
Nii püütakse naisele pigem anda madalama kategooria ametikoht. „On ka radikaalsemaid juhtumeid, kus osakonnajuhatajale räägitakse, et pole seda tööd tagasi anda ja pakutakse tootmisüksuses lihttööd, mida ta pole võib-olla kunagi selles ettevõttes teinud.”
Paradoksaalne olukord
Toodud juhtumid on võrdõigusvoliniku hinnangul kahetsusväärsed. Ühelt poolt räägitakse riigi tasandil, et laste saamine on oluline, sest rahvaarv väheneb. Sündide arvu suurendamiseks on loodud vanemahüvitise süsteem ja tööandjat kohustatakse säilitama lapsehoolduspuhkuse ajaks vanema töökoht. Teiselt poolt on töökohtades levinud lapsevanemate ebavõrdse kohtlemise praktikad.
„Meil on paradoksaalne olukord. Üks asi on erinevad valitsuse jõupingutused, et inimesel ei tuleks valida pere või töö vahel, vaid töö ja pereelu ühitamine oleks järjest lihtsam. Ja teine asi on see, kuidas tegelikult lapse saamine mõjutab naise olukorda tööturul. Probleemi tõsidusest arusaamiseks pruugib minna vaid perefoorumitesse – naistel on suur hirm selle ees, mis saab lapsehoolduspuhkuse lõppedes,” märkis Sepper.
Voliniku kantselei võtab kodanikke vastu igal kolmapäeval kell 10–14. Vastuvõtule tuleb registreeruda 626 9259 või info[a]svv.ee.
Sääraste skeemide ja hirmude tõttu on paljud lapsehoolduspuhkuselt naasjad Sepperi sõnul õnnelikud, kui saavad mingigi tööotsa tagasi. Töö kaotamise hirmus ei söandata sageli oma õiguste eest seista.
Selle teemaga kavatsetakse voliniku kantseleis lähiaastatel intensiivselt edasi tegeleda. Lähiaastatel kavatseb volinik suunata tähelepanu just tööandjate õigusteadlikkuse ja -kuulekuse tõstmisele ning aidata kaasa sellele, et tööandjate seadusvastane diskrimineeriv tegevus ei jääks õigusliku reaktsioonita.
