Harry Tuul
Rahandusministeerium prognoosib järgmisteks aastateks kuus protsenti nominaalpalga kasvu.
Saksamaa statistikaameti analüüsist nähtub, et ajal, kui Eestis räägitakse üha valjemalt suuremast ümberjagamisest, oleme palgatasemelt Euroopa Liidus alles 21. Eesti tööandja kulud olid eelmisel aastal 8,6 eurot tunnis, liidu keskmisest ligi kolm korda väiksemad.
Ühtlasi oli Eestis koos Bulgaariaga suurim tööjõukulude kasv. Rahandusministeerium prognoosib järgmisteks aastateks 6% nominaalpalga kasvu, mis ettevõtja ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul saab tõenäoliselt olema üks kiiremaid Euroopa Liidus.
„Reeglina on asi nii, et odavat tööd teevad need, kes muud tööd teha ei oska. Öeldu käib nii üksikisiku kui ka tervete rahvuste kohta,” ütles LHV analüütik Heido Vitsur. „Ainuüksi töö eest tänases maailmas palju ei maksta. Ka kõrgtehnoloogiliste vidinate hinnas moodustab tööliste töö kauba väärtusest tühise osa.” Vitsuri sõnul luuakse enamik väärtusest laborites, konstrueerimisbüroodes ja müügiosakondades, mida paraku meie ekspordis napib.
SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul kiireid lahendusi ei ole, ainsad võimalused üldise palgataseme kasvatamiseks on väärtus-ahelas kõrgemale liikumine ning tootlikkuse kasvatamine. „Ehk siis maakeeli teha paremaid asju, mida saab kallimalt müüa,” arvas Koppel.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
