Tõnu Mertsina, Swedbank Eesti peaökonomist
Delfi Majandus
Eesti palgatase EL-siseses võrdluses korreleerub üsna hästi tööjõu tootlikkusega. Riikides, kus palgad on Eesti omast oluliselt kõrgemad, on üldjuhul seda ka tootlikkus.
Kui tootlikkus kasvaks pikaajaliselt palkadest kiiremini, väheneksid ettevõtete kasumimarginaalid ning nad oleksid sunnitud oma toodangu hinda tõstma. Nii aga kahjustaksid nad oma konkurentsivõimet. Seega saaksid palgad suureneda üksnes siis, kui suureneb ka tööjõu tootlikkus.
Kui aga vaadata, kui palju tunde inimesed töötavad, siis kipub pilt hoopis vastupidine olema. Kõrgema tööjõu tootlikkusega riikides töötatakse vähem tunde inimese kohta, kui madalama tootlikkusega riikides. Põhjus peitub selles, et madalama tootlikkusega riikides sisaldab tootmine rohkem tööjõudu, kõrgema tootlikkusega riikides on aga rohkem tehnoloogilistkapitali.
Sama töö tegemiseks jääb aga tööjõu toolikkus teatavasti alla tehnoloogia panusele. Seega tuleb tootlikkuse tõstmiseks, lisaks töökorralduse parandamisele ja tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisele, investeerida tootlikku kapitali. Ettevõtted aga investeerivad siis, kui neil tekib piisavalt müügitulu ja kasumit. Kuna tööjõu tootlikkus kasvab Eestis oluliselt kiiremini, kui EL keskmiselt, siis see aitab meil ka kiiremini kõrgema palgatasemega riikidele järele jõuda.
Samas oleneb keskmine palgatase ka majanduse struktuurist. Üldjuhul saab kõrgemat palka teenida nendes tegevusalades, kus on võimalik luua suuremat lisandväärtust toodangu ühiku kohta. Kui Eesti liiguks sellise majandusstruktuuri suunas, kus on suurem osakaal kõrgemat lisandväärtust tootvatel tegevusaladel ja sinna kuuluvatel ettevõtetel, siis oleks põhimõtteliselt loodud sellega ka rohkem võimalusi keskmise palga suurendamiseks. Selline struktuurimuutus eeldab aga kindlasti väga paljude töötajate kvalifikatsiooni tõstmist.
Tegelikult on juba praegu, vaatamata suhteliselt kõrgele tööpuudusele, nappus mitte ainult kvalifitseeritud, vaid ka ettevõtetele sobivast tööjõust üldse. See näitab, et majanduse struktuur on juba praegu nii palju muutunud, et paljud inimesed, kes kunagi tööta jäid, ei pruugigi ilma ümberõppeta enam tööd leida.
Kokkuvõttes, palga suurendamine ei saa paraku käia soovide järgi ja Eesti võrdlemine arenenud tööstusriikidega ei ole eriti hea mõte. Palgakasv eeldab suuremat tootlikkust, majanduse struktuuri, kus on rohkem kõrgemat lisandväärtust tootvaid ettevõtteid ning kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu.
Teisipäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et Eestis saab küllväga vähe palka, aga palga kasv on Euroopa üks kiiremaid.
