Kindlasti soovitan kõigil iga-aastane puhkus korralikult välja võtta. Korra aastas kulub üks pikem puhkus ära kõigile, töötagu inimene kellena tahes. Hea oleks, kui järjest saaks puhata neli kuni kuus nädalat, kirjutab perearst Eero Merilind.
Inimese organism vajab aega ümberkohanemiseks. Ühe- või kahenädalased puhkused on seetõttu üsna halvad ja võivad kasu asemel isegi kahju teha. Eriti hull on lugu siis, kui puhkuse ajaks ei otsita asendajat. Sel juhul peab inimene oma töö ette ära tegema, mis tähendab suurt pinget enne puhkust, lisaks ootab teda puhkuselt tulles ees suur tegemata tööde hunnik. Kõik see tekitab pinget.
Puhkuse esimesel nädalal hakkab organism end tööst alles välja lülitama, kohandumine jätkub teisel nädalal, kolmandal ja neljandal nädalal saab puhata ja viiendaks oled kogunud piisavalt energiat, et taas tööle asuda.
Seda energiat jagub talveni välja, siis võimaldavad jõulud ja uusaasta tavaliselt mõne päeva hinge tõmmata. Osa töökohti annab ka nädalakese talvepuhkust, mis on muidugi igati mõistlik ja kasulik nii töötajale kui tööandjale.
Oluline on, et inimene saaks puhkuse ajal tavapärasest keskkonnast välja, vahel on vaja ka lihtsalt oma unevõlg tasa magada. Kui puhkuse ajaks on remont või mõni teine suurem töö planeeritud, ei tohiks see siiski kogu puhkeaega võtta – endale peaks ka aega jaguma.
Vaimse töö tegijale võib muidugi näiteks aiatöö või mõni muu kerge füüsiline pingutus puhkuse ajal lõõgastavalt mõjuda. Olen öelnud, et vaimse töö tegija peakski puhkuse ajal end kehaliselt pingutama, füüsilise töö tegija aga endale midagi vaimset lubama – olgu see siis hea raamat, film või väike kultuurireis.
Mulle tundub, et need hirmsad töörügamise ajad on nüüd lõpuks läbi saanud – paljud neist, kes varem puhkust võtmata rabasid, ei pea enam oma töökoha pärast muretsema ja võivad elu rahulikumalt võtta.
On muidugi neidki, kes ei oska puhkuse ajal ümber kohaneda ja tegelevad tööasjadega edasi. Need on enamasti suure kontrollivajadusega juhid ja spetsialistid, kes arvavad, et ilma nendeta ei saada hakkama. Tagajärjeks on välja puhkamata ja pahur inimene.
Ületöötamine võib põhjustada kõigepealt psühholoogilist väsimist – keskendumisraskusi, kergesti erutuvust, meeleolu kõikumist ja teisi stressisümptomeid. Need võivad omakorda tekitada selliseid somaatilisi nähte nagu südamepuperdamine, vererõhu kõikumine või peavalu. Füüsilise töö tegijail väheneb ülekoormusest organismi vastupanuvõime, nad võivad jääda kergesti külmetushaigustesse, tunda võivad anda lihased ja liigesed, tekkida närvivalud seljas ja mujal.
Puhkuse ajal linnast ära maale või metsa minnes võib igasuguseid terviserikkeid ette tulla, mistõttu tasub olla ettevaatlik. Põhjused, miks sel ajal arsti juurde tullakse, on puugi või mõne muu putuka hammustused, mürgiste marjade söömine, ussihammustused, okste tekitatud torkehaavad, päikesepõletused ja veeõnnetused.
Kodust kaugemale puhkama minnes tasuks kaasa pakkida kott mõningate esmaabivahenditega. Sellise pakikese võib apteegist kaasa osta, aga ka ise komplekteerida. See võiks sisaldada allergiaravimit, valuvaigistit, plaastreid villide jaoks, mõnd kõhurohtu, vahendeid haavade puhastamiseks ja sidumiseks, samuti midagi päikesepõletuse tarvis.
Eero Merilind
