Piia Puuraid
Üks bussijuht oli roolis pea kaks korda kauem, kui üleeuroopaline seadus lubab. Ecolines esialgu eitas seadusrikkumist ja muutis tooni alles tõendite peale. Sama firma sõidab ka Eestis ja meie ametkonnad ei suuda ettevõtet kontrollida.
Mai lõpus juhtus Jõgevamaal seletamatu õnnetus: Ecolinesi liinibuss sõitis täiesti sirgel teelõigul maanteelt välja kraavi. Õnnetuses sai vigastada kolm sõitjat, kes viidi haiglasse. Kuna buss sõitis Läti numbrimärgi all, ei saanud Eesti ametkonnad juhtumit uurida ja õnnetuse põhjus jäi ametliku seletuseta.
Mitteametlikku seletust pakkus Eesti Päevalehele antud vihje, et Ecolines rikub töö- ja puhkeaja seadust ning saadab teekonnale, milleks peaks kasutama nelja bussijuhti, kõigest kaks bussijuhti. Eesti Päevalehe reporter veetis üle 60 tunni Ecolinesi bussis, et välja selgitada, kas bussifirma saadab üleväsinud bussijuhte seadust rikkuma ja ööpäevade kaupa roolis istuma.
Kümned eestlased sõidavad Ecolinesiga iga päev Riiga, Vilniusse, Peterburi ja mujale. Peale selle läbivad Eestit mitmed Ecolinesi liinid, mille roolis võivad olla just needsamad väsinud bussijuhid. Seda kontrollida on peaaegu võimatu, sest bussijuhid ja bussid ei ole Eesti numbrimärgi all.
Mina valisin katsesõiduks Riiast Kölni sõitva Ecolinesi bussi. Buss väljub Riiast neljapäeva hommikul, läbib 2100 kilomeetrit ja peaks graafiku järgi jõudma Kölni 31 tunniga. Riiast väljuvas bussis tervitavad sõitjaid bussijuhid Valdis ja Viktor. Kui bussijuhtide muhedates vuntsides ja printsess Diana pildiga lipsus ei ole midagi märkimisväärset, siis pinevaks muudab olukorra sõidu ohutuse ja seaduslikkuse küsimus. Üle Euroopa kehtiv töö- ja puhkeaja seadus sätestab, et rohkem kui ühe bussijuhiga sõidu korral peab juht saama 30 tunni jooksul vähemalt üheksa tundi puhata, kusjuures puhkus peab olema bussist väljaspool, nii et bussijuhile tuleb võimaldada öö hotellis või hostelis. Seega: ainult kahe juhiga bussireis saab kesta maksimaalselt 21 tundi. Üks bussijuht võib korraga sõita neli ja pool tundi ning peab seejärel vähemalt kolmveerand tundi puhkama. Selgub, et Ecolines rikub rahulikult seadust.
Terve öö rooli taga
Riiast edasi Kölni stardib buss õigel ajal ja pahura olekuga reisisaatja Egita püüab vene keeles selgeks teha, kus ma istuma peaksin. Bussi istmevahe on kitsas ja mõtlen hirmuga, kuidas veeta nii väikeses ruumis järgmised 30 tundi.
Kuigi augulised Riia teed ajavad südame läikima, saabub uni kiiresti. Esimest korda vahetavad bussijuhid kohad juba Riiast paarisaja kilomeetri kaugusel esimeses peatuses ja rooli istub värske mees. Edaspidi muutub aga bussijuhtide vahetamine üha hõredamaks ning printsess Diana lipsuga hallipäine mees sõidab tervelt üheksa tundi järjest läbi öise Poola Saksamaale. Tegelikult tohtinuks ta järjest rooli taga veeta poole vähem ehk neli ja pool tundi.
21 tundi pärast Riiast startimist ja ligi 1500 kilomeetrit hiljem jõuamegi Berliini, kus Valdise ja Viktori tööaeg peaks läbi saama ning algama nende üheksatunnine puhkus. Nende asemele peaks rooli istuma Berliinis välja puhanud uued Ecolinesi bussijuhid. Seda ei juhtu. Pärast paarikümneminutilist peatumist Berliinis astuvad bussi ikkagi Valdis ja Viktor. Hakkab paistma, et mehed on väsinud: lühikesed jalgade sirutamise peatused teeäärsetes tanklates muutuvad üha tihedamaks. Igas peatuses jälgin, kumb bussijuht just roolist tõusis, ja seega saan arvutada kokku kummagi roolis veedetud aja.
Ettearvamatud manöövrid
Ühes tanklas peatub buss järsult ja reisijatele teatatakse läti, vene ja saksa keeles, et nüüd on 20 minutit puhkust. Samal ajal jäävad bussijuhid paigale ja täidavad ümmargusi sõidumeerikuid meenutavaid pabereid. Ametivõimudel on õigus sõidumeerikuid kontrollida, et jälgida bussijuhtide töö- ja puhkeaja seadusest kinnipidamist.
Kõrvaltvaatajale jääb arusaamatuks, kas bussijuhid täitsid dokumente ausalt või valetasid sõidutundide kohta. Võltsida poleks keeruline: vana Neoplani buss kasutab veel paberist sõidumeerikuid. Uutele bussidele on juba karmimad nõuded: sõidumeerik peab olema digitaalne. Kuigi digitaalseid meerikuid on raskem võltsida, ei välista ka see pettust täielikult.
Buss peaks Kölni jõudma kell 17.30, kuid jääb ligi kaks tundi hiljaks. On näha, et Valdis ja Viktor on hilinemise pärast närvilised. Ühes peatuses küsib noor mees nõu, kas tal tasub sellele bussile astuda, kuid saab ainult venekeelse sõimu osaliseks ja bussiuks tõmmatakse tema nina ees pauguga kinni. Mõni aeg hiljem hakkab buss üha kiiremini sõitma ja manöövrid muutuvad ettearvamatuks. Bussijuht vajutab kiirteel järsult pidureid, sest vajalik mahasõit on ootamatult kätte jõudnud. Bussi teisel korrusel esimeses reas istuvate sõitjate karjatuste saatel lendavad nende isiklikud asjad vastu aknaklaasi. Pidurdus on nii järsk, et üks sõitja, kes pole turvavööd kinnitanud, lendab istmelt põrandale.
Enne poolt kaheksat õhtul Kölni jõudes on täiesti kindel, et Ecolines on töö- ja puhkeaja seadust rikkunud. Arvutus näitab, et üks bussijuht veetis roolis kauem kui 24 tundi ning teine ligikaudu seitse → ← ja pool tundi. Seega on bussijuhid bussis veetnud üle 33 tunni. Lubatud oleks 21 tundi. Nad on töötanud pea poole võrra kauem kui tohiks. Ei mingeid puhkusi, hotelli ega bussijuhtide väljavahetamist.
Valdis ja Viktor saavad puhkeaega ainult paarikümne minuti kaupa. Kui mina saan lõpuks bussist välja ja hostelis voodisse pikali vajuda, peavad samad bussijuhid sõitu jätkama. Nende lõpp-peatus on veel sadakond kilomeetrit kaugemal Bonnis.
Järgmisel päeval algab eksperimendi teine osa. Suundun kohe hommikul kell kümme jälle Ecolinesi bussi peale, et tagasi Riiga ja sealt edasi Tallinna sõita. Rammestus ja kangus on jalgadest vaevu kadunud. Suur on minu üllatus, kui Bonnist saabuvas bussis on bussijuhtideks taas Valdis ja Viktor. Nad on pärast Bonni jõudmist saanud puhata ilmselt alla 12 tunni. Kui endal on bussis veedetud 30 tunni ja lühikese uneaja järel tunne, et süda läheb pahaks ja Eestisse tagasi tuleks kasvõi jala, siis mida peaks tundma bussijuht, kes on terve selle aja roolis olnud?
Ka tagasiteel ei tule uusi bussijuhte. Minu arvutus näitab, et üks bussijuht on nelja päeva jooksul roolis viisteist ja pool tundi ning teine, hallipäine mees Diana lipsuga, koguni 44 tundi.
Tööinspektsioon uurib
Euroopas ja Ameerikas korraldatud uuringud on tuvastanud, et ligikaudu 25–30% raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi põhjustab sõidukijuhi väsimus ja sellest tingitud puudulik juhtimisvõime. „Vaadates bussijuhte, kes vastutavad mitmekümne inimese elu eest oma bussis, siis risk on väga suur istudes rooli väsinud peaga. Väsinud juht roolis on võrdne joobes juhiga,” kinnitas tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Liis Naaber-Kalm.
Naaber-Kalmu sõnul on sõidumeerikute ketaste võltsimine ja õigete ketaste minema viskamine probleem kogu Euroopas ja ka Eestis. „Manipulatsiooni esineb ka digitaalsete andmete esitamise puhul, seega ei saa väita, et digitaalandmed oleks mittemanipuleeritavad,” selgitas ta, et probleemi ei saaks lahendada ka rahvusvahelistel liinidel digitaalsete sõidumeerikute kasutamisega.
Juristi sõnul oleks Ecolines pidanud eksperimendis vaadeldud reisi puhul kasutama juhtidele puhkeaja pakkumiseks kas hotelli või korraldama meeskonna vahetuse. „Antud juhul puudub mõlemal juhil ööpäevane puhkeaeg,” ütles Naaber-Kalm ja lisas, et Ecolines on viimasel ajal tööinspektsiooni tähelepanu pälvinud. „Võib öelda, et meile laekunud vihjete põhjal on alustatud menetlust, aga menetluse huvides midagi rohkem öelda ei saa,” lausus ta.
Ametnikel käed seotud
Läti tööinspektsiooni välissuhete ekspert Aivis Gincevs rääkis, et Ecolinesi firmat ei ole paar aastat kontrollitud, sest kaebusi pole laekunud. Alates 2011. aastast on Läti tööinspektsiooni tulnud Ecolinesi kohta kolm kaebust, kuid ükski neist ei ole seotud töö- ja puhkeaja põhimõtte rikkumisega. Gincevs selgitas, et ressursipuuduse tõttu ei saa inspektsioon uurida iga Läti firmat, kuid tavaliselt alustatakse juurdlust siis, kui on esitatud kaebus või on ilmseid märke rikkumistest. „Kindlasti ei jäeta seda probleemi tähelepanuta,” lisas ta.
Eestis liinilubasid välja andva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi liiklustalituse juhataja Sander Salmu ütles, et töö- ja puhkeaja seaduse täitmine on tööinspektsiooni ja politsei kontrollida. „Meie jaoks on huviorbiidis kõik vedajad, kes teostavad rahvusvahelist vedu, ja Ecolines ei ole kindlasti ainuke vedaja, kellega on probleeme olnud.” Milliseid probleeme täpsemalt, ei soovinud ta kommenteerida, kuid lisas, et kindlasti on kahetsusväärne, kui üks juht peab roolis viibima 24 tundi.
„Kuivõrd tegemist on rahvusvahelise ettevõttega, mis tihti teenindab rahvusvahelisi liine teistes liikmesriikides asutatud ettevõtete töötajatega ning nendes riikides registreeritud sõidukitega, siis tuleks parandada järelevalveasutuste koostööd ja andmevahetust,” lisas ta. Niisiis laiutavad ametnikud probleemi ees vaid käsi. Euroopa ametkondade vahel pole piisavat koostööd, mis võimaldaks seljad kokku panna ja asi tõsiselt ette võtta.
Praegu saab üksnes edastada info ja jätta uurimise Läti ministeeriumi pärusmaaks, sest nende numbrimärkide all enamik Ecolinesi busse sõidab. Suur osa bussijuhte on samuti Läti päritolu. Eksperiment näitas Ecolinesi seadusrikkumist, kuid selle põhjused jäävad selgusetuks. Võib oletada, et tegu on sõitjate eluga mängiva kokkuhoiuskeemiga, mis võimaldab palgal hoida poole vähem bussijuhte, kui seadus nii pikkade reiside jaoks ette näeb. Töötajate ja turvalisuse pealt kokku hoidmine võimaldab võib-olla hoida madalamal ka piletihindasid või teenida ettevõttele suuremat kasumit. Ecolinesi 2011. aasta käive oli 8,8 miljonit eurot ja kasum 2,4 miljonit eurot.
VAATA GRAAFIKUT DIGILEHEST
Ecolines eitab seadusrikkumist, paljastuse peale lubab juhtumit uurida
Eesti Päevaleht esitas eksperimendi käigus kogutud faktid Ecolinesile tundmatu reisija tähelepanekutena ja palus firmalt kommentaari. Ecolines vastas, et kirjeldatud rikkumised olevat võimatud. „Soovime rõhutada, et kirjeldatud situatsioon ei ole meie hinnangul võimalik, sest Ecolines opereerib vastavalt Euroopa Liidu seadustele ja reeglitele,” teatas Ecolinesi juhataja Andris Podgornijs ja seadis kahtluse alla reisija silmanägemise. „On võimalik, et vaatluse käigus ei märgatud kõiki bussijuhtide vahetumisi. Tuleb ka rõhutada, et meie töö spetsiifika ongi see, et teha kindlaks, et reisijad ei märka kõiki transpordiga seotud detaile,” põhjendas ta.
Seejärel avalikustas Eesti Päevaleht, et tegemist oli hoolikalt kavandatud eksperimendiga ja bussijuhtide mittevahetumine on fotodega dokumenteeritud. Siis tunnistas Podgornijs, et kirjeldatud seadusrikkumine võib siiski võimalik olla ja et täpsete ajaolude väljaselgitamiseks on algatatud juurdlus.
